Sigurður Örn Brynjólfsson

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sigurður Örn Brynjólfsson (kunstnikunimega Siggi) (sündinud 19. septembril 1947 Reykjavíkis) on islandi graafik-disainer, koomiksikunstnik, ani­maa­tor, karikaturist ja kultuurivahendaja, kes elab ja töötab Eestis.

Lapsepõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on sündinud Islandil Reykjavíkis ja lõpetanud seal ka keskkooli.

1960.–1970. aastatel õppis mitmes kunstikoolis, alates Islandi Kunsti ja Käsitöö Kolledžist (Icelandic College of Art and Crafts, ICAC), kuhu astus 16-aastaselt ja sattus graafilise disaini erialale, kuni Hollandis Rotterdamis asuva kunstiakadeemiani Academie van Beeldende Kunst.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on kümme aastat töötanud graafilise disaini õppejõu ja kateedrijuhatajana Islandi Kunsti ja Käsitöö Kolledžis.

Erialast tööd tegi kõigepealt 15 aastat Islandil reklaamiagentuuri disaineri ja illustraatorina, siis hakkas eraettevõtjana koos raamatukujundajast sõbraga raamatuid illustreerima. Animafilmidest huvitudes töötas ta alates 1993. aastast kolm aastat Tallinnas filmistuudios Nukufilm.

Sigurður Brynjólfsson on olnud oluline Islandi-Eesti kultuurisuhete arendaja nii filmi, kunsti kui ka kirjanduse vallas.[1][2][3][4] Hea eesti keele oskajana on ta aidanud eestlastel mõista islandi kultuuri ning tõlkinud islandikeelseid tekste eesti keelde.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

1971. aastast hakkas Islandil esimesena tegelema animatsiooniga. 1975. aastal sai kunstigrandi ja hakkas tegema Islandi esimest multifilmi "Thori vasar", mis valmis 1979. aastal.[5]

Pikemad filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1975–2002 tegi ta kokku 12 pikemat filmi, millest ise peab tähtsamaks järgmisi:[6]

  • "In heaven and on earth" 1989,
  • "It takes all kind" 1992,
  • "Hreiðar the stupid" 1996,
  • "Leif the lucky and how he found America" 2002.

Lühifilmid ja telereklaamid[muuda | muuda lähteteksti]

Animatsiooni on ta kasutanud ka paljudes telereklaamides. Nende ja lühifilmidega kokku on ta teinud 80 filmi.[7]

Filme ja reklaame on Sigurður Brynjólfsson teinud peamiselt Islandi Televisiooni jaoks. Kunstnikku ja filmimeest on köitnud Islandi saagad ja mütoloogiline kangelane Thor, millest/kellest ta on paljude oma teoste jaoks inspiratsiooni saanud. 1982. aastal anti Jaapanis välja ka tema samasisuline raamat.[8]

Koomiksid[muuda | muuda lähteteksti]

Peaaegu iga päev joonistab ta koomikseid, mille peamiselt sot­siaal­sed tee­mad ulatuvad Is­lan­di olu­kor­rast ku­ni klii­ma­ soo­je­ne­mi­se­ni. Neid avaldab ta peamiselt Islandil ja veebis. Eestis on tema koomikseid ja karikatuure avaldanud Lääne Elu[9] ja Edasi.org, koomikseid ka ajakiri Kroonika.[10]

"On igasuguseid"[muuda | muuda lähteteksti]

Oma teise suure isikunäituse jaoks 1983. aastal joonistas ta sada 10 x 10 cm karikatuuri, mis moodustasid pildisarja "On igasuguseid" ("It takes all kinds"). Piltidele jõudnud tegelaskujud hakkasid aga hiljem oma looja käe all oma elu edasi elama: kunstnik tegi samas stiilis pilte juurde, teemad läksid järjest keerukamaks, osa tüüpe leidis kasutust autori koomiksites, osa filmides.[11]

Üle 700 "Pu ja Pa" koomiksi[muuda | muuda lähteteksti]

Üks tema ikka ja jälle edasi arendatud koomikseid on "Pu ja Pa", millel on nii kunstniku loomingu kui ka elusaatuse seisukohalt tähtis eellugu.

Pu ja Pa on kaks head inglit, kes päästsid jõulud kurja ingli käest. Ideega tuli 1993. aastal lagedale Sigurður Brynjólfssoni disainerist ja kirjanikust sõber, kes oli mõelnud inglite teemat kasutada advendikalendri jaoks. Koos aga mindi selle ideega hoopis televisiooni, kus otsustati toota sellest 24-osaline nukufilmisari. Sõber kirjutas lugude süžeed ja dialoogid, Sigurður Brynjólfsson oli režissöör. Kuna Islandil polnud nukufilmide tegemiseks tehnilisi võimalusi, mindi seda tegema Tallinna Nukufilmi stuudiosse. Sari originaalpealkirjaga “Jól á leið til jarðar” valmis 1994. aastal, lisaks Islandi Televisioonile näidati seda hiljem ka Eesti Televisioonis (pealkirjaga "Jõulud teel maale", ETV 1998) ning lõpuks levitati filmi nii Skandinaavias kui ka Euroopas.

Pu ja Pa aga tegutsesid hiljem edasi rohkem kui 700 koomiksis, mille põhitellija oli üks Islandi ajaleht. Ajapikku lisandus palju uusi tegelaskujusid (Nostradamus, Püha Peetrus, arstid jpt).[12]

Lasteraamat[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal anti eesti keeles välja tema teksti ja piltidega lasteraamat "Jääkaru Polli" (Tammerraamat, tõlkija Liis Lepik).

Galeriistuudio[muuda | muuda lähteteksti]

Sigurður Brynjólfssoni galeriistuudio asub Haapsalus. Galeriis on väljas tema teoste retrospektiiv alates 1968. aastast kuni tänapäevani. Suhteliselt uue kirena maalib ta stuudios ka õlimaale.[13]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sigurður Örn Brynjólfssoni isa oli jurist, ema kodune.

1997. aastast elab ta koos Liivia Leškiniga Haapsalus, neil on poeg Tin­dur-Hu­go.[14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Saaga. Islandi kunsti lood Näitus Kumus 09.10.2015–20.03.2016.
  2. Kuraatorinäitus “Lost in Space” uurib kunstiharidust Põhja- ja Baltimaades. Konstfack, Stockholm, 14.10.2013–20.10.2013 Eesti Kunstiakadeemia koduleht.
  3. Islandi iseäralikud lood. Ajaleht KesKus, detsember 2015.
  4. Eesti tänas Islandit Eesti Loodus, 2011/09.
  5. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  6. Sigurður Örn Brynjólfssoni CV Vaadatud 14.01.2022.
  7. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  8. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  9. Tanel Veenre. Sigurður Örn Brynjólfsson – kahe koduga mees Eesti Päevaleht, 29.11.2008.
  10. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  11. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  12. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  13. Peep Ehasalu. Siggi: uudised kuningatest on kõige naeruväärsemad Edasi.org, 23.08.2017.
  14. Tanel Veenre. Sigurður Örn Brynjolfsson – kahe koduga mees. Eesti Päevaleht. 29.11.2008.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Giannalberto Bendazzi. Animation: A World History: Volume II: The Birth of a Style - The Three Markets. Chapter 10: Island. CRC Press, 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]