Sigimissüsteemid
Sigimissüsteemid ehk paljunemissüsteemid (inglise mating system) on koondnimetus taimede ja loomade eluvormide sugulise käitumise ja paljunemise vormide kohta. Sigimissüsteemidel võib erinevate teadusdistsipliinide raames olla ka erinev tähendus.
Zooloogias püüavad teadlased sigimissüsteemi kaudu kirjeldada peamiselt looduses aset leidvat sigimiskäitumist – kuidas isased ja emased otsivad ja leiavad seksuaalpartneri(d) ja paarituvad ning milliseid strateegiaid nad selleks kasutavad.
Sigimissüsteemide hulka loetakse nii normaalsed kui ebanormaalsed sigimissüsteemid.
Loomadel[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäevaks on tuvastatud loomadel järgmised sigimissüsteemide vormid: monogaamia, promiskuiteet ja polügaamia (sh polügüünia, polüandria ja polügünandria).
Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Madude sigimissüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäevastel madudel on valdavaks sigimissüsteemiks sugulise paljunemise vormid (uurijate arvates): polügüünia ja polüandria ning loomaaedades võib ilmselt esineda ka monogaamiat.[1]
Osadel liikidel, sh harilik rästik, on paaritumisküpsed isased maod aktiivselt valmis emaseid 'saatma' ja paaritumisõiguse eest võitlustesse asuma.
Paaritumisele eelneb mitmel maoliigil erinevaid võitlusi, rituaale (näit keelega nilpsamine) ja kogunemisi (paaritumiskuhi).
Paljud isaste madude sigimiskäitumisega seotud toimingud jätavad emased maod üsna tihti vastuvõtmatuks ja kohati täheldatakse neil kalduvust eemale roomata.[2]
Uurijad on aga vilbasnastikute, roninastikute, sisalikumadude ja suursilmmadude paaride käitumist, mille korral maod on maast lahti tõstnud ülakehad ja põiminud alakehad ning nendega unduleerides, tõlgendanud vastastikuseks erutumiseks.[3]
Uurijate arvates kasutavas suguküpsed isased tripimaod soo võimalikuks jätkamiseks ja suguküpse emasega kopuleerumiseks strateegiat, mis seisneb alles talveunest väljunud emaste füsioloogilis-anatoomiliste eripärade ärakasutamises enesele soodsamalt – uurijate arvates tekitavad nad oma käte ja jalgadeta kehaga emastel hapnikupuuduse ning kasutavad sellele järgnevaid kehavastuseid jõuga (vägivaldselt) seemnevedeliku väljutamiseks vastavate kehaavauste kaudu.[4][5]
Polügüünia[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Polügüünia (zooloogia)
Polügüünse sigimissüsteemiga madudel paaritub üks suguküps isane isend enam kui ühe suguküpse emasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).
Suguküpsete emaste paaritumisaktiivsus ja -tsükkel võib paiguti korduda, kas kahe või kolme aasta tagant.
Hiidanakondadel on täheldatud polügüüniat.[6]
Polüandria[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Polüandria (zooloogia)
Polüandrilist sigimissüsteemi loetakse madudel looduses tavapäraseks seksuaalse käitumise vormiks.[1]
Nii loetakse näiteks, et suguküpsed emased rästikud paarituvad kuni 8 isasega (initsiaatorid) ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt (vt ka mitmikisadus).[7]
Ebanormaalne sigimiskäitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Ebanormaalse sigimiskäitumise hulka võidakse arvata kahe isase üheaegset paaritumist ühe emase maoga: sellist käitumist on nähtud tripimadudel (Brennan, 1924) ja kärssmadudel (Medsger, 1927).[8]
Mõnede uurijate arvates ei ole mitmetel madudel paaritumise ajal moodustatavad 'paaritumiskuhjad' seotud paaritumisega ja neid võidakse vaadelda kui ebanormaalset sigimiskäitumist.[9]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimeste sotsiobioloogias loetakse paljunemissüsteemide hulka mitmed sigimiskäitumisega eeldatavasti seonduvad abielu vormid: nagu polügüünia, polüandria jt.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 T. Uller, M. Olsson (2008), Multiple paternity in reptiles: patterns and processes., Molecular Ecology, 17: 2566–2580. doi: 10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x
- ↑ Shine R, Wall M, Langkilde T, Mason RT., Do female garter snakes evade males to avoid harassment or to enhance mate quality?.Lühikokkuvõte, Am Nat. 2005 Jun;165(6):660-8. Epub 28. märts 2005, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ D. Dwight Davis, Courtship and mating behavior in snakes, Fieldiana v. 20. köide, nr 22, lk 284, Publication (Chicago Natural History Museum), 28. detsember 1936, OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 06.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Shine R, Langkilde T, Mason RT, [Cryptic forcible insemination: male snakes exploit female physiology, anatomy, and behavior to obtain coercive matings.Lühikokkuvõte], Am Nat. 2003 Nov;162(5):653-67. Epub 6. november 2003, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Richard Shine, Michael Wall, Tracy Langkilde, Robert T. Mason, Battle of the sexes: forcibly inseminating male garter snakes target courtship to more vulnerable females.Lühikokkuvõte, Animal Behaviour, 70. köide, 5. väljaanne, November 2005, lk 1133–1140, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ CHAPTER 6 MATING SYSTEM AND SEXUAL SIZE DIMORPHISM OF THE GREEN ANACONDA (Eunectes murinus)., lk 102, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ T.D. Wyatt, Pheromones and Animal Behaviour: Communication by Smell and Taste, l 57, 2003, ISBN 0521-485-26-6, Google'i raamatu veebiversioon (inglise keeles)
- ↑ D. Dwight Davis, Courtship and mating behavior in snakes, Fieldiana v. 20. köide, nr 22, lk 268, Publication (Chicago Natural History Museum), 28. detsember 1936, OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 06.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ D. Dwight Davis, Courtship and mating behavior in snakes, Fieldiana v. 20. köide, nr 22, lk 269, Publication (Chicago Natural History Museum), 28. detsember 1936, OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 06.06.2014) (inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Melanie R. Prosser, Patrick J. Weatherhead, H. Lisle Gibbs ja Gregory P. Brown, Genetic analysis of the mating system and opportunity for sexual selection in northern water snakes (Nerodia sipedon), Behavioral Ecology (2002) 13 (6): 800-807., doi: 10.1093/beheco/13.6.800, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
- Rulon W. Clark, Gordon W. Schuett, Roger A. Repp, Melissa Amarello, Charles F. Smith, Hans-Werner Herrmann, Mating Systems, Reproductive Success, and Sexual Selection in Secretive Species: A Case Study of the Western Diamond-Backed Rattlesnake, Crotalus atrox, 5. märts 2014,DOI: 10.1371/journal.pone.0090616, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Mating system seisuga 12.06.2014.