Siesikai mõis

Allikas: Vikipeedia
Siesikai mõisa peahoone

Siesikai mõis (leedu Siesikų dvaras) on endine mõis Leedus Ukmergė rajoonis Siesikai vallas Siesikais, kuigi peahoone jääb naaberkülla Daugailiaisse.

Mõisa vanem ajalugu on teadmata. Ühe teooria järgi rajas selle XIII sajandil Utena vürsti maadele Daumantas, teise kohaselt kuulus see XVI sajandil Jaunutisele. Esimesed kindlad omanikud olid Daumantasest põlvnevad Daumantas Siesickised (kindlalt alates aastast 1441), kes lasid rajada ka mõisa renessanss-stiilis peahoone.

Aastal 1736 pärisid mõisa Marcijan Siesickaitėlt Radziwillid. Juba aastal 1745 ostis neilt mõisa Konstantinas Daugėla. Daugėlade suguvõsa valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1940.

Peahoone lasi rajada Gabrielius Daumantas-Siesickis. Kahekorruseline kivihoone oli algselt varustatud kolme torniga, millest kaks olid ümarad, kolmas aga nelinurkne. Hoone asub Siesikai järve kaldal, kolmest küljest piirab seda vallikraav. Juba XVII sajandil asuti selle ümbrusse rajama ka parki. Aastal 1704 rüüstasid Rootsi sõdurid lossi ja süütasid selle põlema.

Hoone taastas Dominyk Daugėla. Ta lisas hoonele klassitsistlikke jooni ja jättis alles vaid kaks torni. Lisaks lasi ta rajada talli ning aida. Ta asus lossi koguma igasugust vanavara, münte, portselani, hõbeehteid, arheoloogilisi leide ja relvi. Aastaks 1914 oli mõisa raamatukogus üle 5000 raamatu. Kuni aastani 1939 seisid lossi ees ka üheksa Rootsis valmistatud kahurit.

Aastal 1904 valmis koolimaja. Pargi suurus oli toona 10 hektarit. Kuni Esimese maailmasõjani seisid peahoone ees Patrimpase, Pikulase ja Perkūnase kuju.[1] Esimese maailmasõja ajal läksid kaduma ka mõisa arhiiv ja osa sealsest kollektsioonist, ülejäänud osa kollektsioonist viidi minema aastal 1940.

Pärast võõrandamist oli läks mõisakompleks kohaliku sovhoosi käsutusse. Peahoones asus aastani 1954 kool, hiljem sovhoosi kontor ja lõpuks laohoone.[2]

Peale peahoone on säilinud veel mitmed mõisa kõrvalhooned: lindla, ait, koolimaja, teenijate maja ja pruulikoda. Lisaks on osaliselt säilinud ka mõisa park (3 ha).

Aastal 1999 sai mõisakompleksi uueks omanikuks Audrys Matulaitis, kes lasi rekonstrueerida pruulikoja ja teha korda pargi järve ääres asuva osa. Ka alustas ta peahoone restaureerimist. Restaureerimisprojekti koostas arhitekt Gražina Kirdeikienė.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jonas Trinkūnas (2009). Lietuvių senosios religijos kelias. Asveja.
  2. Sigita Nemeikaitė. «Į Siesikų pilį sugrįžta gyvenimas»

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]