Mine sisu juurde

Sicherheitsdienst

Allikas: Vikipeedia
SD vormi käise märgistus
SD liikme vorm

Sicherheitsdienst des Reichsführers SS (lühend SD) oli Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei sõjalise tiiva SS julgeolekuorgan. Algselt loodud parteisisese julgeoleku ja luureorganina, hiljem sulandus Julgeolekupolitsei Peaameti osana Saksamaa riiklikku sisejulgeolekuorganisatsiooni RSHA-sse 1938. aastal.

Heinrich Himmleri algatusel moodustati 1931. aastal, kui SSi sisene luureteenistus. Alates 1932. aastast allus SD Reinhard Heydrichile, kuni ta tapmiseni 1942. aastal.

SD peakorter asus Berliinis Prinz-Albrecht-Palais (Wilhelmstraße 102).

1934. aasta suvel kuulutati SD NSDAP ainsaks luureteernistuseks. Seejärel täpsustas Himmler SD ja Gestapo ülesandeid: SD pidi hakkama jälitama režiimi vastaseid ning Gestapo pidi tegelema välisvaenlastega. SD jälgis ulatuslikku informaatorite võrgustikku kasutades Saksamaa elanikkonda. Ligi 30 000 informaatorit teavitas SD-d riigis toimuvast ja suhtumisest võimude kehtestatud meetmesse ja seadustesse.

Saksamaa Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus SD konkureeris ka Saksa sõjaväeluure Wilhelm Canarise Abwehriga ning rajas ka välismaal oma poliitilist teavet koguva luurevõrgustiku Julgeolekuteenistuse (SD-Auslandsnachrichtendienst)[1].

  1. Der Sicherheitsdienst (SD) - Deutsches Historisches Museum

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]