Sfinks (Vana-Kreeka)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest; üldmõiste kohta vaata artiklit sfinks. "Sphinx" suunab siia, muude tähenduste kohta vaata Sphinx (täpsustus).

Aastaist 480–470 eKr pärit kylix Oidipuse ja Sphinxiga
Sphinx ja Oidipus

Sfinks[1] ehk Sphinx (kreeka keeles Σφίγξ 'kägistaja') oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis.

Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri ja Orthose, mõnedel andmetel aga Typhoni ja Echidna tütar. Ehkki Sfinksil olid tiivad, polnud ta teadaolevalt lennuvõimeline.

Hera saatis Sfinksi tema kodust Aithiopias (sellega meenutasid kreeklased Sfinksi välismaist päritolu) Teeba linna lähistele, kus ta kõigilt teelistelt küsis mõistatuse ja kägistas ära kõik, kes vastust ei teadnud.

Niimoodi karistas Hera Teeba kuningat Laiost, kes oli oma vastsündinud pojal Oidipusel jalad kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud.

Oidipus kasvas üles Korintose kuninga Polybose pojana. Kui ta oli suureks kasvanud, läks ta Delfisse, et selgitada välja oma tõelised vanemad. Teiste andmete järgi sai ta teada ennustusest, et tapab oma isa, ja lahkus Korintosest, sest pidas oma isaks Polybost[2]. Teel kohtas Oidipus Laiost, kes oli teel oraakli juurde, et pärida, kuidas vabaneda Sfinksist. Oidipus keeldus kuninga teelt kõrvale astumast, mispeale puhkes kaklus ning Laios tapeti.

Oidipus rändas edasi ja kuulis Sfinksist. Kuna Oidipus oli üksik inimene, kellel polnud kodu ega lähedasi ja kellele tema elu palju ei tähendanud, otsustas ta proovida Sfinksi mõistatust lahendada ja otsiski koletise üles[2]. Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale Sfinks tappis enese, viskudes kuristikku[1]. Varasemad jutustajad konkreetset mõistatust ära ei toonud. Hiljem ilmus legendidesse ka konkreetne mõistatus: "Kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal? Mida rohkem on tal jalgu, seda vähem on tal jõudu." Vastus: inimene.

Kuna kuningas Laios oli surnud ja tal polnud pärijat, valisid teebalased rõõmust, et koletisest vabanesid, Oidipuse uueks kuningaks. Ta abiellus vana kuninga lese Iokastega. Keegi ei teadnud, et Oidipus oligi Laiose tapnud ja abiellus oma emaga (seda ei teadnud ka Oidipus ise).[2]

Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]