Seri keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
seri keel (cmiique iitom)
Kõneldakse Mehhikos Sonora osariigis
Kokku kõnelejaid 900
Keelekoodid
ISO 639-3 sei
Keele leviala

Seri keel on isolaatkeel, mida kõnelevad Mehhiko põhjaosas asuvas Sonora osariigis umbes 900 inimest.[1] Tänapäeval elavad nad kahes rannikukülas: Haxöl Iihom ehk El Desemboque (del Rio San Ignacio) ja Socaaix ehk Punta Chueca.[2] Täpsemalt jääb nende asuala Sonora loodeossa California lahe äärde Guaymase linnast põhja poole. Ajalooliselt on nad asustanud ka Tiburoni saart, San Estebani saart ja (suulise traditsiooni järgi) ka Baja California poolsaart. Neid tuntakse enamasti seride/seri indiaanlaste (eksonüüm) nime all, kuid nad ise kutsuvad end comcaac (autoetnonüüm, hääldus IPA [koŋˈ kaːk ], kuula). Comcaac on mitmuses, ainsuse vorm on cmiique (kuula). Oma keelt kutsuvad nad cmiique iitom (ehk seri inimese sõna, kuula). Sõna seri on ilmselgelt mitte-serikeelne, kuna mitte üheski seri algupäraga sõnas ei esine r- häälikut, ja võib oletada, et see pärineb mõnest naaberkeelest, kuid siiani pole esitatud mitte ühtegi piisavalt põhjendatud etümoloogiat. On spekuleeritud seri keele seotuse üle nii salina keelega, juma keelkonnaga kui ka hüpoteetilise hoka keelterühmaga. Siiani pole aga ühegi hüpoteesi kasuks piisavalt tõendeid, mistõttu on olemasolevate andmete põhjal õigustatud selle käsitlemine isolaatkeelena.[3]

Seri keele tüpoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Süntaktiline tüpoloogia[4][muuda | muuda lähteteksti]

Seri keel on vasakule hargnev keel. Mõned näited:

1) Kõrvallaused eelnevad pealausetele (välja arvatud otstarbelausetes).

Kõrvallause Pealause
Caay cap yeen cap ipocáat x, anxö ma saai haa hi.
(if) the horse swings its head it will injure you
(kui) hobune viibutab oma pead ta vigastab sind

‘That horse is going to injure you if it swings its head.’

‘See hobune vigastab sind, kui ta oma pead viibutab.’ (ccaat- jõnksatava liigutusega küljele pöörama)

2) Komplement (nimisõnafraas või osalause) eelneb tegusõnale.

Komplement Verb
Hant miisaquim ihmíimzo.
your sweeping the floor I want it
sinu põrandapühkimine ma tahan seda

‘I want you to sweep the floor.’

‘Ma tahan, et sa põrandat pühiksid.’ (quisaquim- pühkima)


Seri keel on SOV-keel (tüüpiline sõnajärjekord on subjekt-objekt-verb).

Subjekt Komplement Verb
Siip cop iionam quij iyáaihjö.
the young man his/her hat s/he painted it red
noor mees oma mütsi ta värvis punaseks

‘The young man painted his hat red.’

‘(See) noor mees värvis oma mütsi punaseks.’ (caaihjö- punaseks tegema)

Seri keel on pronoomeneid väljajättev keel, milles osalause asesõnalisi liikmeid väljendatakse tavaliselt verbi ühildumismorfoloogia abil. Näiteks:

Iyáaihjö.

‘S/he painted it red.’

‘Ta värvis selle punaseks.' (caaihjö- punaseks tegema)

Jah-ei küsimuste moodustamiseks kasutatakse küsivat kõneviisi või nominaalpredikaadi sufiksina küsimusmorfeemi ya, nt Hastya? ('Kas see on kivi?')

Morfoloogiline tüpoloogia[4][muuda | muuda lähteteksti]

Seri keel on pigem sünteetiline kui isoleeriv keel, transitiivsel verbil on rohkem kui 220 vormi, intransitiivsel rohkem kui 110. Seri keele morfeeme on üsna lihtne segmentida, kuid on ka olulisi erandeid. Seega võib öelda, et tegemist on üsna aglutineeriva keelega, mis on teatud juhtudel ka fusiivne/flekteeriv. (Vrdl eesti keel on samuti peamiselt aglutineeriv keel, milles esineb ka fusiooni/fleksiooni.[5])

Seri keel on põhja markeeriv keel. Tegusõna (kui peasõna) kannab subjekti ja otsese objekti isiku- ja arvumarkeeringut ja kaudse objekti iskumarkeeringut. Samas on seri ka laiendit markeeriv keel. Kõrvallaused eristatakse pealausetest spetsiifilise morfoloogia abil.

Nimisõnaga liidetakse possessiivprefikseid (märgivad omamist) ja absolutiivseid prefikseid (märgivad omaja puudumist), nt mi-lít (sinu pea) ja ha-lít (pea), kus mi on possesiivprefiks ja ha absolutiivne prefiks.

Deminutiivseid ega augmentatiivseid vorme ei esine. (Vrdl eesti keeles on olemas nii deminutiivid kui augmentatiivid.[6])

Nimisõnade sufiksid koos tüvemodifikatsiooniga näitavad mitmust, nt hast (kivi) ja hasatoj (kivid).

Mitmed igapäevaselt kasutatavad nimisõnaväljendid moodustatakse prefiksatsiooni abil tegusõnadest:

ziix hacx tiij coos

‘radio (thing that, sitting somewhere, sings)’

‘raadio (asi, mis istudes kuskil, laulab)’

icamátj

‘fever (that with which one is hot)’

‛palavik (see, millega ollakse kuum)’

Peaaegu kõik tuletus- ja muutemorfeemid on prefiksid (nt imperatiiv, eitus, kausatiiv, passiiv, isikuühildumine, ajavorm/kääne). Kõige tähtsamad sufiksid näitavad mingil viisil arvu, nt subjekti arvu või tegevuse arvu (korduvust).

Tegusõnu võib tuletada nimisõnadest prefiksi i lisamisega, tulemuseks on verb, mille tähendus on X-i omama, nt taamt (sandaal, king), -i-taamt (sandaale, kingi omama).

Seri keele morfoloogiale on iseloomulik ka see, et erinevate morfeemide supletiivsed allomorfid sõltuvad sellest, kas osalause on transitiivne või intransitiivne.

Fonoloogiline tüpoloogia[4][muuda | muuda lähteteksti]

Seri keeles on neli täishäälikut, mis toimivad ees-taga ja kõrge-madal süsteemis. On olemas lühikese-pika täishääliku kontrast.

Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

i /i/ ii /ii/ o /o/ oo /oo/
e /ɛ / ee /ɛɛ/ a /ɛ/ aa /ɑɑ/

Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]

Konsonantide hulgas on 6 sonoranti (helilised, v.a larüngaalklusiil) ja 11 obstruenti (helitud). Larüngaalklusiil (kõrisulghäälik) on seri keeles oluline konsonant.

Obstruendid

Klusiilid p t c,qu
/p/ /t/ /k/ /kʷ/
Frikatiivid f s l z j x
/ɸ/ /s/ /ɬ/ /ʃ/ /x/ /xʷ/ /χ/ /χʷ/

Sonorandid

Nasaalid m n
/m/ /n/
Mitte-nasaalid l r y h
Resonandid /l/ /ɾ/ /j/ /ʔ/

Seri keele fonoloogiline keerukus tuleneb silbistruktuurist. Tihti on silbi algushäälikuteks kaks järjestikust konsonanti, kaks või kolm täishäälikut tuumas (üks neist lühem ja kõrgem kui teised) ja kaks või kolm konsonanti koodas. Näiteks: ptcamn [ptkɑmn] ‘merivähk, homaar’, atcz [ɑtkʃ] ‘tema(naiss) noorem õde’.

Rõhk on tavaliselt sõna juure esimesel täishäälikul, kuigi nimisõnade puhul on palju erandeid. Ihpyopánzx. ‘Ma jooksin.’ (Juur: -panzx)

Leksikon[4][muuda | muuda lähteteksti]

Seri keeles pole eriti laensõnu, tõenäoliselt pikaajalise isolatsiooni tõttu hispaania keelt kõnelevatest kogukondadest ja vaenulikkuse tõttu nende kultuuride vahel. Peamised sõnaklassid on nimi- ja tegusõnad, omadussõnad on haruldased.

Artikleid on rohkesti. Ainsuse kindel artikkel zo tuleneb tõenäoliselt sõnast tazo (üks). Veel näiteid: pac (mõned), cop (seisev, ainsus), quij (istuv, ainsus), timoca (lähenev, ainsus), tanticat (eemalduv, mitmus), coi (mitmuse üldine definiitne artikkel).

Tegusõnade tähendustel on tihti selliseid tahke, mida on glossimise teel raske edastada, kuna need paiknevad sõnatüves endas, mitte ei ole afiksatsiooni teel sellele lisatud. Nt caazi ja cahéectim (transportima, kandma); quiip (transport pea peal), quiiztim (transport puusal), quicséenpxand casóompx (transport pikk peenike käsivarre all).

Seri keeles on välja arenemas nimisõnaklasside süsteem vastavalt määrava artikli valikule. Nt sõna zaah tähendab vastavalt artiklile nii päikest (zaah quij) kui ka päeva (zaah cop). Artikkel quij viitab sfäärilisele objektile, artikkel cop on kasutusel erinevat tüüpi abstraktsioonide tähistamiseks.

Seri keele sugulusterminoloogia koosneb rohkem kui viiekümnest algterminist ja on üks kõige laiaulatuslikumaid terves maailmas. Arvesse võetakse nii selle isiku sugu, kelle sugulasele viidatakse, kui ka referendi vanust ja sugu.

Seri keeles puuduvad relatiivpronoomenid (siduvad asesõnad) ja komplementlause sidend. Eitust väljendatakse verbi prefiksiga.

Seri keeles vormuvad väga varmalt sõnad uute objektide kohta. Nt eenm an iquíijim ‘peegel’ (sõna-sõnalt metall, milles saab näha), ziix iitax ‘mootor’ (sõna-sõnalt ‘asi, millega see läheb’), ziix iitax iyas ‘auto aku’ (sõna-sõnalt, ‘mootori maks’). Leksikaliseerunud fraaside kasutamine uute objektide kohta järgib hästi sissetöötatud mustrit, mida varem kasutati tabuks muutunud terminite asendamiseks.

Kiri[muuda | muuda lähteteksti]

Seri keele kirjasüsteem põhineb ladina tähestikul. Koostatud on ka seri-hispaania-inglise sõnaraamat (2005, 2010).[7][8]

Keelenäiteid[muuda | muuda lähteteksti]

1) Zixquisíil quih haxöl ináail cazíim ocóho quih cöimacócta. Laps näitas talle (meess) ilusat merikarpi, mille ta oli leidnud. (cöcacócta- näitama)[7]

Ihámoc quih haxaca quih toojoj ma, iquíim himá cah hant. Eile öösel koerad haukusid ja ma ei saanud üldse magada. (coocö- haukuma)[7]

2) Ox xah hin yoi, himaz:[9]

thus Attn 1sDO-Dt-tell 1P-paternal.grandmother

thus (Atten) s/he.told.me my.paternal.grandmother

ox xah quii amaz

Thus my father's mother told me:

Nõnda mu isa ema mulle ütles:

¡Hamaax hipquij hacoxl!

SN-Pv-make.alcoholic.beverage Px-Cm Im-tend

wine this(one) take.care.of.it!

camáax hipquij cacóxl

Stay with this wine!

Jää selle veini juurde!

¡Cmiique z ipocooz, isiisi xo!

Seri/person a 3:3-Ir.Dp-steal 3:3-Ir.Id-drink Em

Seri.person one/a s/he.will.steal.it s/he.will.drink.it surely

cmiique zo ccooz quisi xo

Somebody might steal it and drink it!

Keegi võib selle ära varastada ja ära juua!

Arvsõnad[10][muuda | muuda lähteteksti]

1 tazo 11 thanl tazo cöquiih
2 coocj 12 thanl toocj cöquiih 20 ihánl coocj
3 capxa 13 thanl tapxa cöquiih 30 ihánl capxa
4 czooxöc 14 thanl tzooxöc cöquiih 40 ihánl czooxöc
5 coitom 15 thanl toitom cöquiih 50 ihánl coitom
6 isnáap cazoj 16 thanl isnáap tazoj cöquiih 60 ihánl isnáap cazoj
7 tomcoj cöquiih 17 thanl tomcoj tiih cöquiih 70 ihánl tomcoj cöquiih
8 czooxolcam 18 thanl tzooxolcam cöquiih 80 ihánl czooxolcam
9 csoi chanl 19 thanl csoi thanl cöquiih 90 ihánl csoi chanl
10 chanl
100 ihánl chanl
1000 ihánl ihánl chanl

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ethnologue.com/language/sei/
  2. O’Meara, C. (2011). Spatial frames of reference in Seri. Language Sciences,33(6), 1025–1046.
  3. Marlett, S. A. (2011). The Seris and the Comcaac: Sifting fact from fiction about the names and relationships. Work Papers of the Summer Institute of Linguistics, University of North Dakota Session, 51.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Marlett, S. A. (2005). A typological overview of the Seri language. Linguistic Discovery, 3(1), 54–73. Kogu keeletüpoloogiline ülevaade on koostatud selle põhjaliku artikli baasil. Artikli autori näited on leitavad ka seri-hispaania-inglise sõnaraamatust, vt viide 7
  5. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=2.
  6. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=519.
  7. 7,0 7,1 7,2 Moser, Mary B.; Marlett, Stephen A. (2005). Comcáac quih yaza quih hant ihíip hac: Diccionario seri-español-inglés Hermosillo, Sonora: Universidad de Sonora and Plaza y Valdés Editores.
  8. Moser, Mary B.; Marlett, Stephen A. (2010). Comcaac quih yaza quih hant ihiip hac: Diccionario seri-español-inglés (second edition) Hermosillo, Sonora: Universidad de Sonora and Plaza y Valdés Editores.
  9. http://lengamer.org/admin/language_folders/seri/user_uploaded_files/links/File/Textos/Topete/Topete_Glossed.pdf
  10. http://www-01.sil.org/mexico/seri/G004a-DicNumeros-sei.htm, Viidatud lehel on antud ka seride nn vana arvutussüsteemi numbrid. Veel põhjalikumalt vt Moser, M. B., & Marlett, S. A. (1997). Los números en seri. Fernández ZE, editor, 2.