Serhi Balantšuk
| Isikuandmed | |||
|---|---|---|---|
| Täisnimi | Сергі́й Олекса́ндрович Баланчу́к | ||
| Sünniaeg | 31. märts 1975 | ||
| Sünnikoht | Kiiev, Ukraina NSV | ||
| Surmaaeg | 7. juuli 2022 (47-aastaselt) | ||
| Surmakoht | Donetski oblast, Ukraina | ||
| Pikkus | 187 cm | ||
| Positsioon | kaitsja | ||
| Noorteklubid | |||
| Kiievi FK Dõnamo | |||
| Klubikarjäär* | |||
| Aastad | Klubi | M | (V) |
| 1992—1996 | Kiievi FK Dõnamo | 4 | (0) |
| 1992—1996 | → Kiievi FK Dõnamo-2 | 125 | (11) |
| 1993 | → Kiievi FK CSKA | 3 | (1) |
| 1996—1999 | Maccabi Haifa FC | 64 | (0) |
| 1999 | Kiievi FK Dõnamo | 0 | (0) |
| 1999 | → Kiievi FK Dõnamo-2 | 12 | (0) |
| 1999 | → Kiievi FK Dõnamo-3 | 3 | (0) |
| 1999—2002 | Poltava FK Vorskla | 89 | (3) |
| 1999—2001 | → Poltava FK Vorskla-2 | 9 | (0) |
| 2003 | Harkivi FK Metalist | 7 | (0) |
| Koondisekarjäär | |||
| Aastad | Koondis | M | (V) |
| 1995–1996 | Ukraina U21 | 2 | (0) |
| * Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad. | |||
Serhi Oleksandrovõtš Balantšuk (31. märts 1975 – 7. juuli 2022) oli Ukraina jalgpallur (kaitsja), kes mängis Poltava Vorsklas, Iisraeli Maccabi Haifas ja Ukraina noortekoondises. Pärast jalgpallurikarjääri lõpetamist alustas ta juristi karjääri. Balantšuk osales Vene-Ukraina sõjas ning hukkus Bahmuti lähedal Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse.[1]
Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Serhi Balantšuk sündis Kiievis. Ta õppis Oboloni 170. keskkoolis, kus loodi spetsiaalne "jalgpalliklass". Oleksandr Šovkovskõi, Vladõslav Vaštšuk, Serhi Fedorov ja Gennadi Medvedev õppisid koos hiljem Ukraina jalgpallimaailmas tuntuks saanud Serhiga.[2] Ta lõpetas kooli kuldmedaliga, võitis saksa keele ringkonnaolümpiaadi.[3] Mängis jalgpalli Dünamo noorte jalgpalliliidus. 1992. aasta alguses debüteeris ta Dõnamo duublis, kus temast sai kiiresti üks meeskonna võtmekaitsjaid. 1993. aasta suvel oli ta lühikest aega laenul CSKA-s.
13. augustil 1995 debüteeris ta Dõnamo põhimeeskonnas matšis FK Mõkolajivi vastu, mängides 57 minutit. Samal ajal hakkas Balantšuk osalema Ukraina noorte rahvuskoondise mängudes. Ta mängis Kiievi koosseisus kokku 4 mängu ja olles kaotanud lootuse põhikoosseisu pääseda, läks ta Iisraeli, kus sõlmis lepingu Maccabi Haifaga. Kolme hooaja jooksul Iisraelis võitis ta koos klubiga riigi meistrivõistluste pronksi ja riigi karikavõistluse. Euroopa karikavõistlustel mängis ta seitsmes mängus.
1999. aasta kevadel naasis Balantšuk Kiievisse, kuid Dõnamo põhisse tal murda ei õnnestunud. Pärast mõnda aega Dõnamo reservmeeskondades mängimist läks Serhi Vorskla Poltavasse. Poltava elanike suurim õnnestumine oli toona 1999/2000 meistrivõistluste 4. koht ja osalemine UEFA karikasarjas. Serhi Balantšõk oli Vorskla põhikaitsja kolm ja pool hooaega. Balantšuki viimane klubi oli Harkivi Metalist, kus ta mängis 2003. aastal.[4]
Pärast jalgpallurikarjääri lõppu omandas ta juristi kraadi ja asus 2004. aastal tööle oma erialal. Ta töötas LLC-s advokaadibüroo "VS and Partners" partnerina, täitis Ukraina Pankade Liidu alalise vahekohtu kohtuniku ülesandeid.[5]
2022. aasta aprilli lõpus kutsuti ta ajateenistusse Ukraina relvajõududesse. 2022. aastal suri ta Donetski oblastis Bahmuti linna lähedal Vene suurtükiväe mürsurünnaku tagajärjel.[6]
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
Võitja Iisraeli karikavõistlused (1): 1997/98
Iisraeli meistrivõistluste pronks (1): 1998/99- Ukraina meistrivõistluste esiliiga võitja (1): 1998/99
- Osales Dõnamo (1995/96 "kuldsel" hooajal, kuid mängis klubis vaid 4 kohtumist, millest medali saamiseks ei piisanud.
Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
Julguse orden III järgu (2022, postuumne) - "isikliku julguse ja ennastsalgava tegevuse eest, mida on näidatud Ukraina riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel, lojaalsuse eest Ukrainale."[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Прийшов у команду із Шовковським: на війні загинув колишній футболіст «Динамо»
- ↑ "Патриот районного масштаба" (vene). «Уикэнд». Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2017. Vaadatud 6. veebruar 2017.
{{cite web}}: välislink kohas|publisher= - ↑ "Сергей Федоров: по стопам Михайличенко" (vene). Офіційний сайт ФК «Динамо» (Київ). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2017. Vaadatud 6. veebruar 2017.
{{cite web}}: välislink kohas|publisher= - ↑ "Баланчук стал «металлистом»" (vene). «Ua-Football». Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2017. Vaadatud 6. veebruar 2017.
{{cite web}}: välislink kohas|publisher= - ↑ "Список третейських суддів". «Постійно діючий Третейський суд при Асоціації українських банків». Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2017. Vaadatud 5. veebruar 2017.
{{cite web}}: välislink kohas|publisher= - ↑ Російські окупанти вбили знаменитого ексфутболіста київського «Динамо» та збірної України
- ↑ Ukraina presidendi 17. novembri 2022. aasta dekreet nr 783/2022 „Ukraina riiklike autasude kohta"