Arutelu:Schlei
Ehk võiks kuidagi öelda, et Taanis nimetatakse Slienit fjordiks. Oleks suupärasem kui sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere osa Tiina357 14. oktoober 2006, kell 11:37 (UTC)
- Jah, ma parajasti uuringi seda, kas teda saab fjordiks nimetada. Andres 14. oktoober 2006, kell 11:43 (UTC)
Saksa vikis on veel üks pilt. Andres 14. oktoober 2006, kell 14:51 (UTC)
- Kas eesmärgiks on lisada kõik teistes Vikipeediates leiduvad selle kohta käivad pildid? Minu arust piisab nedndest, mis juba on. --Metsavend 14. oktoober 2006, kell 15:06 (UTC)
- Noh, mina lisaksin küll. Ainult üks on praegu puudu. Windeby järve pildid, mis on Commonsis, võib panna vastava artikli juurde. Andres 14. oktoober 2006, kell 15:21 (UTC)
Kas Schlei laht oli keskajal tähtis kaubatee? Taani wiki väidab, et Schleswig kaotas oma tähtsuse kaubalinnana Lübeckile juba keskaja alguses. Tiina357 16. oktoober 2006, kell 14:49 (UTC)
- Ma lähtusin saksa vikist. Asja tuleb uurida. Igatahes ei ole siin öeldud, et Schleswig oleks olnud tähtsam kaubalinn kui Lübeck. Andres 16. oktoober 2006, kell 15:37 (UTC)
Ma eeldan, et Andres soovis, et ma heidaksin pilgu peale alajaotusele "Teke". Wisła jäätumine ei ole minu meelest Eestis kõige laiemalt levinud termin viimase jääaja kohta (kui kasutatakse siis Vistula). Sagedamini öeldakse Weichseli (põhjamaade termin) või Würmi (alpi termin) jäätumine (P-Am ingliskeelses kirjanduses Wisconsin), aga kuna kvaternaarigeoloogia pole just minu eriala, siis ma ei oska kindlalt öelda kuidas eesti keeles kõige õigem oleks. Soovitaks Weichseli jäätumist Siim 16. oktoober 2006, kell 16:22 (UTC)
- Jah, paistab tõesti, et geoloogid eelistavad seda terminit ning seda pole tarvis jõe nimega siduda. Nagu ma aru saan, on "Maailma atlases" seda nimetatud Wisła jäätumiseks.
- Kas pole mitte nii, et jäätumise nimetamisel arvestatakse sageli ka konteksti? Ütleme, Lõuna-Euroopa kontekstis räägitakse Würmi jäätumisest, Põhja-Ameerika kontekstis Wisconsini jäätumisest? Andres 16. oktoober 2006, kell 17:35 (UTC)
- Jah, nii ta on. See ongi põhiline argument miks peaksime kasutama põhjamaade terminit – liustik tuli siia ju Skandinaaviast. Siim 16. oktoober 2006, kell 17:44 (UTC)
120 000...10 000 aastast tagasi Skandinaaviast lõuna poole liikunud liustikujäämasside toimel
Jääb mulje, et laht tekkis siis kui liustik edasi tungis, kuid hiljem on öeldud, et tekkis liustiku sulavetest. Tõenäoliselt tekkis ta siis ikkagi liustiku taandudes. Tuleks täpsemalt sõnastada. Siim 16. oktoober 2006, kell 16:22 (UTC)
- Sõnastasin ümber. Kas nii sobib? Andres 16. oktoober 2006, kell 17:50 (UTC)
Selle poolest erineb ta näiteks Flensburgi ja Kieli lahest, mille on uuristanud jäätükid.
Ma ei saa täpselt aru mismoodi need jäätükid uuristada said? Siim 16. oktoober 2006, kell 16:22 (UTC)
- See oli viga. Tegelikult tekkisid nood lahed väikeste liustikukeelte toimel. Ma pole kindel, kas ma sõnastasin nüüd õigesti. Andres 16. oktoober 2006, kell 17:47 (UTC)
120 000...10 000 aastast tagasi
Seda pole minu meelest vaja. Kui lugeja tahab, siis saab ta selle info artiklist Weichseli jäätumine. Loodetavasti kirjutatakse see varsti. Peale selle on probleemiks veel see, et lugeja võib seda mõista nii, et jääaluse survelise sulavee lahte uuristav tegevus vältas 110 000 aastat, mis kindlasti tõele vastata ei saa. Siim 16. oktoober 2006, kell 17:55 (UTC)
- Nõus.
liustikualuste surveliste vooluvete
- Siin peaks midagi linkima, sest nende sõnade tähendus ei ole enesestmõistetav. Aga ma ei tea, millis(t)e pealkirja(de) alla linkida. Andres 16. oktoober 2006, kell 19:06 (UTC)
Kas infokastis olevale pildile saab lisada allkirja? Tahaks ju teada, mis kohta seal on kujutatud. Andres 8. detsember 2008, kell 04:21 (UTC)
Katkine link[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 03:05 (EEST)
Katkine link 2[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.