Salomon Adam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Salomon Adam (ka Adams; suri 1639) oli Rootsi sõjaväelane 17. sajandil.

1620. ja 1621. aastal teenis ta leitnandina krahv Philipp von Mansfeldi rügemendi ooberstleitnant Jost Clodti kompaniis.[1][2]

Juba järgmisel aastal teenis ta kapteni ja kompaniiülemana ooberst Kristoffer Assarsson Mannersköldi (sünd. 1583) Västergötlandi rügemendis.[3]

1624. aastal teenis ta kapteni ja kompaniiülemana Johan Banéri (1596–1641) Östergötlandi rügemendis.[4]

Oktoobris 1625 teenis ta kapteni ja kompaniiülemana Smålandi ja Jönköpingi lääni rügemendis ooberstleitnant Lars Kaggi (1595–1661) alluvuses.[5] Vähemalt novembrist 1626 kuni teenis ta samas (alates hiljemalt augustist 1628 ooberst Erik Handi alluvuses) majori ja kompaniiülemana.[6][7][8][9][10][11][12] Hiljemalt oktoobrist 1628 jätkas samas rügemendis teenimist juba ooberstleitnandi auastmes.[13][14]

Selle rügemendi koosseisus olles ülendati ta ka hiljem ooberstiks ning rügemendi ülemaks.[15]

Enne aga jõudis ta aga võidelda ka Hamiltoni markii Briti vägedes, osaledes 1631. aasta jõulude ajal Magdeburgi piiramisel. Ta valiti üheks läbirääkijaks linna alistumise tingimusi läbi arutama. Seejärel naasis ta oma rügemendi juurde ning piiras 1633. aastal Hamelni linna Alam-Saksimaal.

1635. aastal võttis ta osa tribunalist, mis vaagis endise Rootsi sõja- ja õuenõuniku Johannes Stalmanni süüasja. Viimast süüdistati nimelt feldmarssal Johan Banéri ja riigikantsler Axel Oxenstierna tapmise plaanimises aprillis 1634.[15]

4. oktoobril 1636 osales Salomon Adam Wittstocki lahingus.[15]

Salomon Adamile kuulus Tuudi mõis Läänemaal.

Ta maeti 8. veebruaril 1639 Tallinna Niguliste kirikusse.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Salomon Adam oli abielus Anna Dorothea von Derfeldeniga, kes oli viitseadmirali ja Riia asekuberneri Johann von Derfelden vanema (1561–1633) ja Elisabeth von Plate tütar. Abielust sündisid:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]