Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)
Šeik Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (araabia keeles سلمان بن حمد آل خليفة; elas 10. oktoober 1894 – 2. november 1961) oli Bahreini monarh (ḩākim) aastatel 1942–1961.
Ta oli eelmise hakimi Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah vanim poeg ja tõusis troonile pärast isa surma 20. veebruaril 1942.
Hariduse omandas ta eraõpetajate käe all. Aastatel 1937–1942 oli šeik Salmān Al-Muharraq'i kuberner. Troonipärijaks nimetati ta ametlikult veebruaris 1940.
Bahreini valitsejana osales ta 1953. aastal Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kroonimisel.
Šeik Salmānil oli kolm abikaasat. Nendest abieludest sündis kokku üheksa last, kolm poega ja kuus tütart. Tema surma järel tõusis troonile vanim poeg ‘Īsá. Tema teine poeg Khalīfah sai 1971. aastal Bahreini esimeseks peaministriks.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1943 – Suurbritannia India Impeeriumi ordu rüütel-komandör
- 1952 – Suurbritannia Püha Miikaeli ja Püha Jüri Ordu rüütel-komandör
- 1952 – Iraagi Al-Rafidaini ordeni I klass
- 1952 – Taani Dannebrogi ordu suurkomandör
- 1953 – Suurbritannia Elizabeth II kroonimise mälestusmedal
| Eelnev Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah |
Bahreini ḩākim 1942–1961 |
Järgnev ‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah |