Mine sisu juurde

Saint-Jacquesi torn

Allikas: Vikipeedia
Saint-Jacquesi torn
Saint-Jacques-de-la-Boucherie kirik Truschet' ja Hoyau välja antud Pariisi kaardil (1550)
Hilisgooti dekoor ja Jakobuse kuju torni tipus

Saint-Jacquesi torn (prantsuse keeles Tour Saint-Jacques) on torn, mis asub Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Monumentaalselt kõrgub ehitis Rue de Rivoli ja Rue Nicolas Flameli tänava ristumiskohas IV ringkonnas.

52-meetrine ehitis on kunagine kirikutorn, 16. sajandi jäänuk laiendatud keskaegsest Saint-Jacques-de-la-Boucherie kirikust. Ülejäänud sakraalhoone lammutati taaskasutusse läinud ehituskivideks revolutsioonis aastal 1797. Leekestiilis torn säilis vastavalt lammutuslepingule.

See on Prantsusmaa Jaakobiteede ühe punktina osa objektidest UNESCO maailmapärandi nimistus.

Jakobus vanemale pühitsetud Saint-Jacques-de-la-Boucherie kirikule ('Lihunike püha Jakobus') pandi pärimuse kohaselt alus juba Karl Suure ajal, kes ehitas kabeli Jakobus Vanema reliikviale.

Kirik oli üheks palverännukohaks ja lähtepunktiks teekonnale Toursi (Jaakobitee Via Toronensis) kaudu Santiago de Compostelasse.[1]

Kirik ehitati Pariisi suure lihaturu (Grande Boucherie) naabrusesse 12. sajandil ja hakati lihunike järgi nimetama 1259. aastal. Nimetuse tekkimise peamine põhjus oli vajadus eristada kirikut teisest Püha Jakobuse kirikust Seine'i vasakkaldal, Saint-Jacques-du-Haut-Pas' kirikust.

1406. aastal andis kuningas Charles VI lihunike gildile loa pühitseda nende kabelis Jeesuse sündimist.

14. sajandil kirikut laiendati. Veel enam tehti seda 16. sajandil, mil püstitati ka hilisgooti vormides kellatorn, mis on säilinud tänaseni. Kiriku rikkalik ja kaunis dekoor kõneleb ehitamist rahastanud donaatorite rikkusest[1]

Torn ehitati kuningas François I valitsusajal. 1509–1523 aastal ehitatud torni arhitektid olid Jean de Felin, Julien Ménart ja Jean de Revier. Torni kaunistab peen leekestiilis dekoor ja selle tipus on evangelistide sümbolid: Markuse lõvi, Luuka härg, Johannese kotkas ja Matteuse ingel. Torni kaunistab silmapaistev püha Jakobuse skulptuur.

Prantsuse revolutsiooni ajal kirik teotati ja müüdi võõrandatud varana maha. Alates 1797. aastast lammutati seda järk-järgult ja müüdi ehituskivideks, kuid kellatorn päästeti lammutamisest.

1824. ostis üks tööstur torni, et teha sellesse laskemoonatehas, kuid 1836. aastal ostis Pariisi linn torni tagasi. 1852. aastal võeti Rue de Rivoli tänava avamisega vastu otsus torn vundmendist tipuni taastada. Dekoori lisati enam kui 20 skulptuuri ja veesülitit. Hävinud Jakobuse kuju asemele lõi skulptor Paul Chenillon selle koopia.[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]