STS-135

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
STS-135
STS-135 landing cropped.jpg
Atlantis Kennedy kosmosekeskuses maandumas, märkides sellega Space Shuttle'i programmi lõppu
Missiooni tüüp ISS-i varustuslend
Operaator NASA
COSPAR ID 2011-031A
SATCAT 37736
Missiooni kestus 12 päeva, 18 tundi, 28 minutit, 50 sekundit
Läbitud vahemaa 8 505 161 km
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Atlantis
Meeskond
Meeskonna suurus 4
Meeskonna liikmed Christopher Ferguson
Douglas Hurley
Sandra Magnus
Rex Walheim
Missiooni algus
Stardi aeg 15.29.UTC, 08. juuli 2011
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 09.57.UTC, 21. juuli 2011
Maandumispaik Kennedy Kosmosekeskus
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Orbiidi kalle 51,6 kraadi
Põkkumine ISS-ga
Põkkumise aeg 15.07.00, 10. juuli 2011 (UTC)
Lahti põkkumise aeg 06.28.00, 19. juuli 2011 (UTC)
Põkkumise kestus 8 päeva 15 tundi 21 minutit
STS-135 patch.pngSTS-135 Official Crew Photo.jpg
STS-135 meeskond. Vasakult: Walheim, Hurley, Ferguson ja Magnus
← STS-134
NASA missiooni poster

STS-135 oli 135. ja viimane Space Shuttle'i programmi missioon, mis toimus 8. juulist 21. juulini 2011[1][2][3].

Lendu teenindas Atlantis, mis oli lennuks valmis, sest julgestas missiooni STS-134. Pärast missiooni lõppu otsustas NASA, et Space Shuttle'i programmi viimaseks missiooniks saab STS-135 ja Atlantis läheb viimast korda kosmosesse. Kui NASA oleks järginud algset plaani, oleks STS-134 jäänud programmi viimaseks missiooniks ja kosmosesüstik Endeavour oleks jäänud viimaseks kosmoses käinud süstikuks.

Esialgu oli missiooni toimumine kahtluse all, sest NASA polnud kindel, et nad seda rahastada suudavad ja samuti polnud kindel, et Kongress plaani heaks kiidab. 20. jaanuaril 2011 muutsid programmi juhid tähistuse STS-335 STS-135-ks. See muudatus lubas hakata meeskonda treenima ja ka muid missiooniks vajalikke ettevalmistusi tegema. Veebruaris 2011 teatas NASA oma töötajatele, et missioon toimub kindlalt. Lõplik kinnitus missiooni toimumises saabus aprillis 2011, kui plaan sai heakskiidu ja NASA sai föderaaleelarvest 5,5 miljardit dollarit, millest rahastati ka missiooni. Pärast seda teatas NASA ametlikult, et missioon STS-135 toimub[4].

Meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

NASA määras missioonile tavalise seitsme asemel neli astronauti[5]. Enne seda oli süstiku meeskonnas 4 liiget olnud 1983. aastal, kui toimus Challengeri missioon STS-6[6]. Tavalisest väiksem meeskond oli vajalik, et vajadusel saaks meeskonna Maale tuua Venemaa Sojuz-TM-i abil, sest NASA-l polnud hädaolukorra puhkemisel enam võimalik teisi süstikuid appi saata[7]. Lisaks võimaldas väike meeskond viia ISS-i rohkem varustust. See oli ainus kord, kui ISS-i lendas süstik, millel oli neljaliikmeline meeskond.

Meeskonda kuulusid[8]:

Iste Meeskonnaliige STS-121 seating assignments.png
1 Ferguson
2 Hurley
3 Magnus
4 Walheim

Missioon[muuda | muuda lähteteksti]

1. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Missiooni STS-135 stardivideo
Atlantis missioonile startimas

Starti ähvardas esialgu edasilükkamine, sest stardi toimumise tõenäosus oli vaid 30%[9]. Tund enne starti tõsteti toimumise tõenäosus 60% peale ja lennujuhid otsustasid, et süstik võib startida. 31 sekundit enne peamootorite käivitumist, vahetult enne kontrolli andmist Atlantise pardaarvutitele, seiskas arvuti stardiloenduse sest see polnud kindel, et üks starditorni torudest eemaldunud ja lukustunud on. Stardikontroll tegi kaamerate abil kindlaks, et toru on eemaldunud ja loendus sai jätkuda[10][11].

Atlantis startis oma viimasele missioonile kell 11:29:03 kohaliku aja järgi. Atlantise starti olid vaatama kogunenud umbes miljon inimest[10], kes jälgisid seda Kennedy kosmosekeskusest ja selle ümbrusest. Start oli tavapärane ja kaks minutit ja viis sekundit hiljem eraldusid plaanipäraselt tahkekütusekiirendid. Tavapärane peamootorite seiskumine toimus 8 minutit ja 24 sekundit pärast starti.

Meeskond asus süstikut seadistama orbiidil plaanitud ülesanneteks ja piloodid hakkasid valmistuma järgmiseks päevaks plaanitud kuumuskilbi kontrolliks. Kell 5 õhtul teatas sideohvitser meeskonnale, et esialgne stardisalvestiste vaatamine näitas, et välispaagist märkimisväärseid vahutükke ei eraldunud ja videolt ei tuvastatud kosmoselaeva kuumuskilbis kahjustusi[12][11] .

2. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Komandör Ferguson koos piloot Hurley'ga pilootide istmetel

Päeva peamiseks ülesandeks oli kuumuskilbi kontroll Canadarmi külge kinnitatud OBSS-iga, et leida võimalikke kahjustusi[13][14]. See protseduur muutus kohustuslikuks pärast Columbia katastroofi, kui kosmosesüstik Columbia hävis vigase kuumuskilbi tõttu. Kuumuskilpi asusid kontrollima komandör Ferguson, piloot Hurley ja missiooni spetsialist Magnus. Kõigepealt kontrolliti OBSS-iga üle parema tiiva ja seejärel ninaosa. OBSS-i andmed ja pildid saadeti sideseansside ajal Maale. Kuumuskilbi täielikuks kontrolliks kulus viis tundi ja meeskonda kiideti efektiivse töö eest.

Samal ajal kui ülejäänud meeskond kontrollis kuumuskilpi, tegeles Rex Wahlheim ISS-i põkkumise ettevalmistustega. Hiljem aitas teda ettevalmistustel ka Hurley. Magnus ja Ferguson paigaldasid samal ajal kaamera, mis aitas neil ISS-iga põkkumisel paremini joonduda.

Missiooni 2. päeval korrigeeriti ka kosmoselaeva kurssi, et järgmisel päeval ISS-i suunduda ja sellega põkkuda. ISS-is valmistusid jaama meeskonnaliikmed Atlantise saabumiseks, seades valmis õhuluku ja arutades lennujuhtidega laeva kuumuskilbi pildistamist selle lähenemisel jaamale.

3. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Atlantis jaamale lähenemas

3. päeval tekkis meeskonnal väike probleem kui üks arvutitest üles ütles. Põkkumist see siiski ei seganud, sest ülejäänud kaks arvutit olid töökorras.

Piloodid alustasid jaama orbiidile lähenemisega, et seejärel jaamale läheneda ja sellega põkkuda. Pärastlõunal oli Atlantis jaamast juba 300 meetri kaugusel. Kell 13:26 maailmaaja järgi oli Ferguson kosmoselaeva juhtinud 180 meetri kaugusele jaamast ja ta keeras laeva kõhu ülespidi, et ISS-i meeskonnaliikmed saaksid Atlantise kuumuskilpi pildistada. Kuumuskilpi pildistati 90 sekundit ja pildid saadeti Maale, kus neid asusid uurima insenerid.

Atlantis põkkus ISS-iga kell 15:07 (UTC) ja see oli Atlantise 19. ISS-iga põkkumine. Pärast põkkumist kontrolliti mõlemal pool ühendus üle ja luugid avati 16:47. Süstiku meeskond suundus jaama kell 16:55. Pärast ametlikku vastuvõtu tseremooniat sai Atlantise meeskond tavapärase jaama ohutuskoolituse ja seejärel asuti erinevaid ülesandeid täitma.

Missiooni kolmandal päeval sai ISS ka hoiatuse, et Vene sõjaväesatelliidi tükk võib jaamast ja süstikust ohtlikult lähedalt mööduda. Tükki jälgiti aktiivselt ja hiljem selgus, et see pole jaamale ega Atlantisele ohtlik.

4. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Missiooni spetsialist Sandra Magnus Raffaello moodulis hõljumas

Päeva peamiseks ülesandeks oli Raffaello mooduli kinnitamine ISS-i Harmony mooduli külge, et see seejärel tühjaks laadida. Sandra Magnus ja Doug Hurley eemaldasid Canadarmiga Raffaello Atlantise lastiruumist ja kinnitasid selle jaama külge kell 10:46. Pärast lekkekontrolle avati Harmony ja Raffaello vahelised luugid enne keskpäeva.

Kuna Atlantis oli startinud täielikult tangituna ja elektrit oli esimestel päevadel säästetud, otsustasid lennujuhid missiooni ühe päeva võrra pikendada, et anda meeskonnale rohkem aega mooduli tühjaks laadimiseks. Lisaks otsustati, et kuumuskilbi täiendav kontroll pole vajalik, sest insenerid olid leidnud ainult ühe kergelt vigastatud plaadi.

5. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Mike Fossum jaama robotkäe Canadarm 2 küljes

5. päeval sooritasid ISS-i meeskonnaliikmed Mike Fossum ja Ron Garan väljumise avakosmosesse. Kuna kosmosesüstik oli vähendatud meeskonnaga ja enne missiooni oli üsna lühikest aega treenitud, otsustas NASA, et süstiku meeskonnast keegi avakosmosesse ei lähe. Fossum ja Garan eemaldasid jaamalt vigase pumba, paigaldasid kaks eksperimenti ja parandasid välisseinal koha uue robotkäe jaoks.

Pärast pumba eemaldamist viis Garan Canadarmi külge kinnitatult vigase pumba Atlantise lastiruumi, et see Maale tagasi viia. Kui Garan puhastas lastiruumis tööriistu ja valmistus sealt lahkuma, ütles Rex Wahlheim, märgates ajaloolist hetke, raadio teel Garanile: "Vaata ringi Ronny, sa oled viimane inimene, kes avakosmoses olles kosmosesüstiku lastiruumis viibib." Wahlheim viibis samal ajal Atlantise pardal ja koordineeris avakosmosesse väljumist.

Astronaudid viibisid kosmoses kokku kuus tundi ja 31 minutit. See oli ISS-i 160. avakosmosesse väljumine ja 249. väljumine, mille sooritasid USA astronaudid. Samal päeval alustati ka Raffaello mooduli tühjaks laadimist.

6. päev[muuda | muuda lähteteksti]

ISS ja Atlantis lõunapoolkeral. Taustal on näha ka tähed ja virmalised

6. päeval sai Atlantise meeskond eriäratuse Sir Elton Johnilt. Pärast tema sõnumit järgnes tavapärane äratusmuusika. Atlantise meeskond keskendus sel päeval Raffaello tühjaks laadimisele ja hommikul laadidi 26% varustust. Raffaello pardal oli üle 4 tonni varustust ja see kogus oli plaanide kohaselt piisav, et jaam oleks 2012. aasta vältel hästi varustatud.

Meeskonda aitasid osaliselt ka jaama meeskonnaliikmed Andrei Borisenko, Sergei Volkov ja Satoshi Furukawa. Pärastlõunal teatas ISS-i sideohvitser, et Raffaellost ja Atlantisest oli eemaldatud 50% varustust.

Kõik neli meeskonnaliiget said sel päeval ka vaba aega ajakirjanikega vestlemiseks.

7. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Meeskonnad ühiselt õhtustamas

7. päeval jätkati Raffaello tühjaks laadimisega.

Meeskond kasutas oma vaba aega ka mitmeteks erilistel üritustel osalemiseks. Kell 10:59 andsid Ferguson ja Magnus ajakirjanikele intervjuusid ja 13:20 andis kogu meeskond intervjuu televisioonile. Pärast seda oli meeskonnal enamus pärastlõunast vaba. Atlantise ja ISS-i meeskonnad õhtustasid koos ja õhtusöök oli eriline "All-American Meal", mil meeskond sai toitu, mida tavapäraselt kosmoses ei söödud.

Missiooni 7. päeval avaldas NASA tahkekütusekiirendi kaameratega filmitud video Atlantise viimasest stardist.

Atlantise meeskond läks tavapärasel ajal magama, kuid nad olid sunnitud kell 22:07 ärkama kui Atlantise pardal käivitus üldalarm. Komandör Ferguson suundus Atlantisele ja avastas, et üks süstiku üldarvutitest oli rikki läinud. Ferguson tõstis lennujuhtide abiga vajalikud programmid teise arvutisse üle ja läks pärast probleemi lahendamist ja sideohvitserilt vastava loa saamist uuesti magama.

Seoses üldalarmiga, otsustasid lennujuhid meeskonna uneaega poole tunni võrra pikendada. Kuigi lennujuhid ei suutnud kohe tuvastada arvuti rikke põhjust, välistasid nad kohe seose varasema rikkega, mis oli aset leidnud enne põkkumist jaamaga.

8. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Meeskondade ühisfoto

Meeskond ärkas kell viis hommikul ja sai eriäratuse Sir Paul McCartney'lt. Äratus oli pool tundi tavapärasest hiljem, et meeskond saaks öise üldhäire pärast rohkem magada. Ferguson ja Hurley asusid öist riket uurima ja neil õnnestus vigane arvuti uuesti käivitada. Lennujuhid asusid arvutist allalaaditud andmeid urima, et olla kindel arvuti töökindluses.

Samal ajal kui piloodid parandasid Atlantise vigast arvutit, jätkasid Magnus ja Wahlheim varustuse laadimist ja viisid Atlantisele varustuse, mida pärast Space Shuttle'i programmi lõppu polnud jaamas enam vaja.

Pärastlõunal helistas kosmosejaama ka USA president Barack Obama, kes tänas Space Shuttle'i programmis osalejaid ja süstiku meeskonda. Atlantise komandör ütles, et kolmest riigist pärit astronaudid on uhked, et saavad selles rahvusvahelises projektis osaleda ja Sergei Volkov ütles, et meeskonnad on nagu üks suur pere.

Atlantise sideohvitser teatas õhtul, et 70% varustusest on jaama viidud ja graafikust oldi ees. Siiski aeglustas meeskonna tööd arvutirike, mida Ferguson ja Hurley pidid hommikul parandama. Veel teavitas ta piloote, et Atlantise pardal olev kapp, mis oli mõeldud LiOH kanistritele, on katki. Lisaks informeeris ta piloote, et arvutirike mida Ferguson ja Hurley olid parandanud oli inseneride sõnul ebatavaline ja varem oli sellega kindla arvutiga probleeme ainult missiooni STS-9 ajal.

LiOH kanistrid olid vajalikud Atlantise meeskonnaruumi õhu puhastamiseks süsihappegaasist. ISS-is viibimise ajal puhastas nii jaama kui süstiku meeskonnaruumi õhku jaama õhupuhastid. Jaamas mitteviibimise ajal oli süstiku õhu puhtana hoidmiseks vaja kanistreid.

9. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Jaama pardale jäetud lipp. Lipust vasakul on Space Shuttle'i programmi esimese missiooni STS-1 embleem ja paremal programmi viimase missiooni embleem

9. päev oli lennujuhtide antud lisapäev. Meeskond jätkas päeva jooksul Raffaello tühjaks laadimist.

Hommikul parandasid Ferguson ja Hurley ära LiOH kanistrite kapi ukse. Sandra Magnusel kulus samal ajal poolteist tundi, et võtta bioloogilised näidised jaama eri kohtadest, et need Maale viia ja seal analüüsida. Wahlheim ja Fossum korrastasid samal ajal õhulukku, et mittevajalik varustus Maale tagasi viia. Atlantise piloot Hurley ja jaama meeskonnaliige Ron Garan ladustasid osa varustust Atlantise meeskonnaruumi, sest kolm istet seitsmest olid Maale naastes tühjad. Tühjemat meeskonnaruumi kasutati ära ka orbiidile minnes, sest osa jaama viidavat varustust ladustati siis samuti meeskonnaruumi.

Sel päeval asetas komandör Ferguson jaama seinale ka USA lipu, mis oli lennanud missioonil STS-1. Lipu toob jaamast ära järgmine USA-st startinud meeskond. Meeskonna filmitud videos avaldasid Ferguson ja Hurley austust tuntumatele Ameerika Ühendriikide astronautidele, kes oma tööga Space Shuttle'i programmi olid panustanud. Mainitute hulgas oli näiteks Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses; John Glenn, esimene ameeriklane orbiidil; John Young ja Robert L. Crippen; Space Shuttle'i programmi esimene komandör ja piloot ja lõpuks ka Christopher Ferguson, Space Shuttle'i programmi viimane komandör ja Doug Hurley, programmi viimane piloot.

Veidi enne magama minekut teavitas sideohvitser meeskonda, et arvuti rikke põhjus oli välja selgitatud ja see ei olnud ohtlik.

10. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Christopher Ferguson Raffaello moodulis

10. päeval lõpetas meeskond Raffaello laadimistööd. Jaam oli vajaliku varustuse kätte saanud ja moodul oli täis laaditud Maale tagasi viidavat varustust. STS-135 tõi jaama 4,2 tonni ja viis Maale tagasi 2,5 tonni varustust. Kell 10:10 vastasid Hurley ja Walheim kooliõpilaste küsimustele ja see oli viimane õpilastele suunatud üritus süstiku pardalt.

Pärast lõunasööki laadisid Magnus ja Ferguson ümber meeskonnaruumis olevad asjad. Selle järel oli Atlantise meeskonnal ülejäänud päev vaba. Atlantise meeskonnaliige Magnus ja jaama insener Satoshi Furukawa, kes on mõlemad jalgpalli fännid, vaatasid sel ajal NASA poolt nende jaoks salvestatud naiste MM-i finaalmängu, milles kohtusid USA ja Jaapan.

11. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Kell 5:03 suleti luugid Raffaello ja ISS-i vahel ja moodul viidi Canadarmiga tagasi Atlantise lastiruumi. Raffaello lukustamine lastiruumi lõpetati veidi enne keskpäeva. Varsti jätsid Atlantise ja jaama meeskonnaliikmed ametlikul tseremoonial hüvasti ja pärast meeskonna naasmist Atlantisele, suleti süstiku ning jaama vahelised luugid, et Atlantis saaks alustada lahkumisprotseduuridega. Tseremoonial kinkis Ferguson jaama meeskonnale kosmosesüstiku mudeli ja tänas jaama meeskonda külalislahkuse eest. Jaama komandör soovis meeskonnale head teed ja edukat maandumist.

12. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Atlantis jaamast eemaldumas

Atlantis ühendus ISS-i küljest lahti 12. päeva varahommikul, kui ISS oli Vaikse ookeani kohal ja see oli viimane kord kui kosmosesüstik ISS-ist lahkus. Atlantis liikus piloot Doug Hurley juhtimisel jaamast 180 meetri kaugusele ja jaam keeras ennast 90 kraadi. See oli vajalik, et süstiku meeskond saaks jaama selle ümber lennates pildistada. Maal uurisid pilte seejärel insenerid, kes said nende järgi lisainfot jaama seisukorrast. Atlantise tiir ümber jaama kestis umbes 25 minutit. Pärast seda käivitati orbiidi muutmiseks mootorid, et jaama juurest eemale liikuda.

Kuna süstiku meeskonnale ja lennujuhtidele oli see viimane Space Shuttle'i missioon, tänas komandör Ferguson lennujuhte ja soovis, et nad lahkumisel peatuksid korraks, et "luua mälestus". Sideohvitser vastas komandörile, et on olnud au missiooni toetada. Lisaks ütles ta, et ilma kosmosesüstikuteta poleks ISS kunagi võimalikuks saanud.

Pärast lõunasööki kontrollisid meeskonnaliikmed OBSS-iga veel kord üle kuumuskilbi, et olla kindlad selle korrasolekus. Pärast kuumuskilbi kontrolli läks meeskond magama.

13. päev[muuda | muuda lähteteksti]

PSSC-2 orbiidile viimine

13. päev oli viimane päev enne Maale naasmist. Kogu päeva kontrolliti Atlantise süsteeme ja RCS-tõukureid, et olla kindel nende korrasolekus. Lennujuhid teavitasid meeskonda, et süstik siseneb järgmisel päeval Maa atmosfääri, sest insenerid olid eelmisel päeval saadud info kuumuskilbi kohta läbi töötanud ja kahjustusi ei leitud.

Atlantis paigaldas orbiidile ka 3,7 kilo kaaluva PSSC-2 satelliidi, millega katsetatakse uusi tehnoloogiaid. See oli 180. ja viimane satelliit, mille viis orbiidile kosmosesüstik.

Päeva jooksul andis meeskond suurematele telekanalitele intervjuusid. Pärast maandumisettevalmistuste lõpetamist läks meeskond magama.

14. päev[muuda | muuda lähteteksti]

Kosmosesüstik Atlantise viimane atmosfääri sisenemine nähtuna ISS-ist

Viimase päeva äratusmuusika oli "God Bless America", mille sideohvitser Shannon Lucid pühendas nii meeskonnale kui ka neile, kes olid aastate jooksul Space Shuttle'i programmi õnnestumisse oma panuse andnud. Ilmateade lubas head ilma ja lennujuhid otsustasid, et esialgu maandumine toimub. Meeskond jõi suures koguses vett ja võttis soolatablette, et pärast maandumist Maa gravitatsiooniga paremini kohaneda.

Kell 4:49 käivitasid piloodid Atlantise peamootorid, et kosmoselaev maha aeglustada. 5:25 siseneti Maa atmosfääri ja 10 minutit hiljem kogunesid tehnikud maandumisraja äärde, et maandumiseks valmis olla. Maandumist olid Kennedy kosmosekeskusse jälgima kogunenud sajad inimesed ja sellest tehti ka televisiooni otseülekanne. Atlantise atmosfääri sisenemine möödus plaanipäraselt ja kosmosesüstik maandus Kennedy kosmosekeskusse kell 5:57 kohaliku aja järgi.

Pärast maandumist ja meeskonna süstikust lahkumist, pukseeriti Atlantis maandumisrajalt hoolduskompleksi, kus tehnikud asusid seda ettevalmistama muuseumi eksponaadiks. Alates 29. juunist 2013 on Atlantis Kennedy kosmosekeskuse külastuskeskuse püsiekspositsioonis.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. NASA managers approve STS-135 mission planning for June 28, 2011 launch. NASA Spaceflight. Vaadatud 7. november  2017.
  2. Kosmosesüstik Atlantis startis viimasele lennule. Postimees. Vaadatud 7. november  2017.
  3. Kosmosesüstik Atlantis maandus viimast korda. Postimees. Vaadatud 7. november  2017.
  4. Federal budget pays for summer shuttle flight. Spaceflight Now. Vaadatud 7. november  2017.
  5. Space shuttle: The long goodbye. The Guardian. Vaadatud 7. november  2017.
  6. 7 Things You Didn’t Know About The Last Space Shuttle Mission. Medium. Vaadatud 7. november  2017.
  7. STS-135 Launch Coverage. NASA. Vaadatud 7. november  2017.
  8. NASA's Final Four: Meet the Last Space Shuttle Crew. Space.com. Vaadatud 7. november  2017.
  9. Atlantis Blasts Off on Final Flight for Space Shuttle Program. FOX News. Vaadatud 8. november  2017.
  10. 10,0 10,1 Shuttle Atlantis reaches orbit for final time. USA Today. Vaadatud 8. november  2017.
  11. 11,0 11,1 STS-135: Initial Ascent Reviews point to superb launch performance by Atlantis. NASA Spaceflight. Vaadatud 8. november  2017.
  12. America's space shuttle blasts off on one last mission. Spaceflight Now. Vaadatud 8. november  2017.
  13. STS-135. SpaceFacts.de. Vaadatud 8. november  2017.
  14. STS-135: Atlantis’ FD2 Inspections completed ahead of ISS arrival. NASA Spaceflight. Vaadatud 8. november  2017.