Söömaaeg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Söömaaeg oli taludes tugevam söögikord ning sellele järgnev lühem või pikem puhkus.[1]

Eesti ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Olenevalt tööpäeva pikkusest ja tööiseloomust oli 19. sajandil Eesti taludes suvel tavaliselt kolm söögikorda:

  • keskhommik(une) (ka hommikune, lõunaeesti murretes söömaig[2]) toimus kella 8–9 paiku ning kestis umbes 1 tunni.
  • lõuna (lõunasöök) oli päeva keskne söömaaeg kella 2–4 paiku kestvusega umbes 2 tundi.
  • õhtusöök (õhtune, Lõuna-Eestis õdagune[3]) oli päeva viimane söögikord peale päevatööde lõppu kella 9–10 ajal.

Talvel oli tavaliselt kaks söömaaega - hommikul ja õhtul. 19. sajandi lõpust alates hakati ka talvel pidama kolme söömaaega.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 294
  2. Murdekaart. Vaadatud 3. veebruar 2022.
  3. Murdekaart. Vaadatud 3. veebruar 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]