Sõjatuvi

Allikas: Vikipeedia
Tuvi Ühendriikide armee teenistuses

Sõjatuvi on tuvi, keda on sõdades kasutatud teadete edastamiseks juba e.m.a. Tuvid on head sõnumivahendajad, sest nad on sõltumatud, märkamatud ja vastupidavad. Linde on kasutatud sõjalistel eesmärkidel juba 2000 aastat tagasi Vana-Roomas. [1]


19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja ajal, kui Preisi väed alistasid Pariisi, kasutas Prantsuse sõjavägi kuumaõhupalle, et transportida tuvisid vaenlase tagalasse. Lisaks sellele olid tuvid võimelised kandma Londonist Pariisi tuhandeid mikrofilmidel olevaid pilte. Linnud edastasid neljakuise piiramisrõnga ajal üle miljoni erineva sõnumi. Leiti, et sõjatuvid on kasulikud, ja seetõttu kasutati neid palju rohkem I maailmasõjas.

Saksa õhuluure kaameraga tuvi I maailmasõjas

I maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

1914. aastal oli esimese Marne'i lahingu ajal Prantsuse armeel juba 72 tuvilat.

Ameerika Ühendriikide armee Signal Corps (Signaalkorpus) kasutas 600 tuvi ainuüksi Prantsusmaal. Üht nende sõjatuvi, Black Checki kukke nimega Cher Ami, autasustati Prantsuse sõjamedaliga Croix de Guerre kangelasliku teenistuse eest, kui ta viis Verduni lahingu ajal kohale 12 olulist läkitust. Vaatamata läbilastud rinnale ja tiivale, tõi lind 1918. aasta oktoobris sõnumi kohale. Oluline teadaanne, mis tuvil purustatud jala küljes oli, päästis umbes 200 Ameerika jalaväediviisi Lost Battalion (Kadunud Pataljon) sõdurist 72 elu. See ülesanne jäi Cher Amile ka viimaseks.

II maailmasõda ja hiljem[muuda | muuda lähteteksti]

II maailmasõja ajal kasutas Suurbritannia umbes 250 000 sõjatuvi. Dickini medaliga – kõrgema võimaliku autasuga, millega tunnustati loomi – autasustati 32 tuvi, sealhulgas Ameerika ühendriikide armee Pigeon Service' tuvi G. I. Joed ja Iiri tuvi Paddyt.

Suurbritannia lennuministeerium säilitas tuvide sektsiooni nii II maailmasõja ajal kui ka vahetult selle lõppedes. Tuvinduse komitee tegi otsuse sõjalistel eesmärkidel. Sektsiooni juht Lea Rayner teatas 1945. aastal, et linde saab treenida sihtmärgi täpseks tabamiseks väikeseid lõhkekehi või biorelvi kandma. Seda ideed komitee ei realiseerinud ja 1948. aastal otsustas Suurbritannia sõjavägi loobuda tuvide edasisest kasutusest. Sellegipoolest oli Suurbritannia salateenistus M15 mures, et vaenlased võivad eelmainitud lindu kasutada. Kuni 1950nda aastani hoidsid nad 100 lindu tsiviiltuvilates, et harjutada vaenlase saadetud lindude vastast tegevust.[1]

Šveitsi armee kaotas oma tuvide sektsiooni alles 1996. Aastal 2000 tabas India politsei Pakistanist saabunud tuvi, kes võis levitada salajast teadet [2]. 2016. aastal tabas taaskord India politsei linnu, kes kandis endaga sõnumit, milles ähvardati India peaministrit Narendra Modit. Sõnumi autoriteks peeti Pakistani relvarühmitust Lashkar-e-Taibat (LeT).[3]

Autasustatud sõjatuvid[muuda | muuda lähteteksti]

Dikini medali on saanud 34 tuvi. Neist tuntumad on järgmised:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Auflösung des Brieftaubendienstes abgeschlossen" (July 2, 1996)". www.admin.ch. 1996-07-02. Retrieved 2013-04-25.
  2. By Express / AFP (2010-05-29). ""Fowl play: alleged spy pigeon held in India" (May 28, 2010)". Tribune.com.pk. Retrieved 2013-01-05.
  3. Darren Boyle. "Planning to stage a coo? India seizes Pakistani 'spy pigeon' caught carrying a note threatening the country's PM". Dailymail, 2016-10-03.
  4. Flying heroes: The true story, PDSA Dickin Medal: 'the animals' VC'

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]