Räpina Aianduskool

Räpina Aianduskool
	Räpina mõisa park
Asutatud	1924
Kooli tüüp	kutsekool
Direktor	Kalle Toom
Õpilasi	~800
Õpetajaid	~50
Koolipersonal	~50
Linn	Räpina
Maakond	Põlva maakond
Vald	Räpina vald
Aadress	Aianduse 6, Räpina 64505
Kooli ajaleht	Aeg ja vaim
Koduleht	Räpina Aianduskool

Räpina Aianduskool on kutseõppeasutus Põlvamaal Räpinas.

Räpina Aianduskool on vanim aiandusalane ametikool Eestis. Koolis on loodud tingimused asjatundlike, Eesti ja rahvusvahelisel tööturul konkurentsivõimeliste spetsialistide kujunemiseks, lähtudes nutikast ja looduslähedasest eluviisist.

Aianduskoolis saab õppida aednikuks, floristiks, keskkonnakaitsespetsialistiks, maastikuehitajaks ja tekstiilikäsitööliseks. Räpina Aianduskooli Maarja küla õpperühmas saab õppida abiaednikuks.

Räpina Aianduskooli juures tegutseb õppemajand, mille haldusalasse kuuluvad avamaa tootmispõllud, kollektsiooniaiad, õppekasvuhoone, Sillapää mõisapark ja haljasalad. Kokku on maad 35,07 ha, mis jaguneb maakasutuse alusel järgmiselt:

park, haljasalad, lillekollektsioonid 17 ha;
tootmispõllud, kõrreliste rohumaa, kollektsioonid ja istandikud 17,07 ha;
muu maa (tehnika hooldusala ja materjalide hoiustamine) 1 ha.

Õppemajandis on kasutusel tänapäevane haljastus-, aia- ja põllumajandustehnika. Õppemajandi tootmispõldudel kasvatatakse köögivilja ja marjakultuure ning tegeldakse viljapuude, marjapõõsaste ning ilupuude ja -põõsaste paljundamisega. Õppekasvuhoones kasvatatakse aasta läbi lille- ja maitsetaimi ning hooajaliselt köögivilju ja maitsetaimi.

Kooli juurde kuulub 8 ha dendroparki ja 6 ha kollektsioonaedu. Räpina mõisaparki hakati rajama 19. sajandi keskel. Pargi kavandas 1880. aastatel Walter von Engelhardt segastiilis Inglise, Prantsuse ja metsapargina. Pargis kasvab üle 300 liigi puid ja põõsaid; park on üks liigirikkamaid Eestis.

Ajalugu

Räpina Aianduskooli asutamisajaks loetakse aastat 1924, kui Räpina Reaalgümnaasiumi juurde moodustati põllumajandusklass ja tekkis Räpina põllumajanduslik ühisgümnaasium. Kaugõppeosakond tegutseb alates 1961. aasta 1. juulist. Räpina Sovhoostehnikum oli köögivilja, puuvilja ja marjade sordiaretuse ja seemnekasvatuse, iluaianduse majand ning tehnikumi õppemajand. 1995–1996 liideti aianduskooliga 35. Kutsekeskkooli ehituseriala grupp (1998. aastal lõpetas 2. ja ühtlasi viimane ehitajate lend).

Enne uue õppehoone valmimist 1984. aastal tegutses kool Sillapää lossis. Räpina Aianduskoolis on töötanud tunnustatud õppejõud Otto Tigane, sirelisortide aretaja Adolf Vaigla, puuviljanduse ja marjakasvatuse õppejõud Jaan Kivistik jt.

Kronoloogia ja õppeasutuse nimed

1924–1926 Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium
1926–1927 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium
1928–1929 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
1929–1930 Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks
1931–1932 Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool
1934 kool oli suletud
1935–1938 Räpina Aiatööstuse kool
1938–1941 Räpina Aianduskeskkool
1941 (01.03–22.06) Räpina Aiandustehnikum
1941–1944 Räpina Kõrgem Aianduskool
1944–1949 Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajanduskool
1949–1957 Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool
1958–1968 Räpina Aiandustehnikum
1966–1974 tegutses Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool
1968–1992 Räpina Sovhoostehnikum
1992–2001 Räpina Kõrgem Aianduskool
2001– Räpina Aianduskool

Koolijuhid ja direktorid

1924–1925 Ernst Aleksander Tekkel
1925–1926 Johannes Amjärv
1926–1931 Johannes Vitsut
1931–1934 Valter Kivi
1934–1940 Endel Lamp
1940–1941 Jaan Sander
1941–1944 Endel Lamp
1944–1948 Villem Raud
1948–1950 Artur Meos
1950–1979 Bernhard Kärbis
1979–1986 Eino Peedel
1986–1995 Mati Kirotar
1995–2000 Valdur Madisson
2000–2014 Heino Luiga
2014–... Kalle Toom

Praegune koolihoone

30. augustil 2012 avati renoveeritud õppehoone. Renoveerimiseks kulus 5,2 miljonit eurot, millest 4,3 miljonit andis Euroopa Liit. Projekteerimist alustati 2010. aastal ja tööd lõpetati 2013. aastal.^[1]

Renoveerimisega laiendati raamatukogu, ehitati uus 70-kohaline seminariruum ja uuendati põhjalikult küttesüsteemi. Majal on A-energiatähis. Maja sai uue välisilme ja modernse sisemuse. Pea igas klassis on projektor ja arvuti. Soetati ka klassitäis Apple iMaci arvuteid, millega saab õppida joonestusprogrammide kasutamist ja pilditöötlust.

2013. aastal sai ka Sireli tänava õpilaskodu renoveeritud.

20. jaanuaril 2013 anti aianduskoolile nimetus "Energiasäästlik kaunis kodu 2012".^[2]