Otto Tigane
Otto Tigane (3. veebruar 1901 Kastolatsi, Otepää vald – 13. jaanuar 1992 Räpina) oli Räpina Aianduskooli õpetaja, viljapuude aretaja ja aiandusraamatute autor.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Otto Tigane sündis Mihkel ja Leena Tigase pere neljanda lapsena. Ta alustas haridusteed Väimela algkoolis[1]. Hiljem õppis Võru Poeglaste Reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1923. aastal[2]. Osales kooliõpilasena Eesti Vabadussõjas ja sai 1919. aasta augustis haavata. Teda raviti Tartu sõjaväehaiglas[3].
Aastatel 1923–1929 õppis ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Kuulus üliõpilasseltsi Põhjala[4]. Esimese praktika sai Tartus ülikooli õppe-katseaias ja K. Willi puukoolis. 1929. aasta aprillist 1930. aasta juulini täiendas Otto Tigane end Saksamaal Pillnitzi kõrgemas aianduskoolis. Eestisse naastes töötas aasta aianduse-mesinduse nõuandjana Virumaal[5].
1931. aastal läks Otto Tigane õpetajaks Vahi aianduse ja mesinduse kooli, kus töötas 1944. aastani[4]. 10. jaanuaril 1945 alustas ta tööd Räpina Aianduskooli õpetajana[6]. Tigane läks pensionile 1. septembril 1970, kuid jätkas Räpina Aianduskoolis õpetamist 1985. aastani[7].
Otto Tigane oli üks kahest Vabadussõja veteranist, kes avas katte 24. juunil 1989 taasavatud Vabadussõja Räpina mälestussambalt.[8]
Ta suri 13. jaanuaril 1992 Räpinas ning on maetud Ristipalo kalmistule.
Aretustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Otto Tigane on seotud[viide?] Eesti Vabariigi esimeste[viide?] suuremate puuviljaaedade rajamisega[viide?]. Ta pani aluse Räpina Aianduskooli puuviljanduse kollektsiooniaedadele ja õppekabinetile. Tigane keskendus viinapuude kasvatamisele avamaal, vormpuude kujundamisele ja kääbusviljapuude kasvatamisele. Tema initsiatiivil hakkas aianduskool kasvatama ja müüma kääbusviljapuude istikuid. Ta oli üks esimesi, kes hakkas Eestis kasutama uusi võtteid viljapuude võrade kujundamisel.[9]
Aiandusraamatud[muuda | muuda lähteteksti]
Otto Tigane on kirjutanud raamatu "Kääbusviljapuude kasvatamine" (1960), suure osa õpikust "Puuvilja- ja marjakasvatus" (1968), kääbusviljapuude osa raamatus "Aiapidaja käsiraamat" ja palju artikleid erialaajakirjades. Ta on tõlkinud õppekirjandust[9].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1979 – Tööveterani medal[10].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Surume kätt Otto Tigasel. Koit, nr. 13, 2.02.1971, lk 2
- ↑ Võru Gümnaasiumi tänavune lend. Võrumaa, 13.06.1923, lk 3
- ↑ Teated sõjameestest. Postimees, nr. 180, 25.08.1919, lk 3
- ↑ 4,0 4,1 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944. Vaadatud 01.05.2023
- ↑ Uus aiandusnõuandja Virumaale. Virulane, 20.09.1930, lk 5
- ↑ Surume kätt Otto Tigasel. Koit, nr. 14, 3.02.1981, lk 4
- ↑ Jaan Kivistik – Õpetaja suure algustähega. Aeg & Vaim = Tempus & Spiritus, 25.04.2016, lk 10
- ↑ Ühe leitud Vabadussõja mälestussamba lugu. Räpina Rahvaleht, 15.06.2014, lk 5
- ↑ 9,0 9,1 Surume kätt Otto Tigasel. Koit, nr. 14, 3.02.1976, lk 4
- ↑ Autasustamisi. Koit, nr. 148, 18.12.1979, lk 1