Punaarmee Fraktsioon
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Punaarmee Fraktsioon (saksa keeles Rote Armee Fraktion, lühend RAF; alguses tuntud kui Baaderi-Meinhofi rühm) oli aastatel 1970–1998 tegutsenud Lääne-Saksamaa vasakäärmuslik terroriorganisatsioon.
Rühmituse asutajate seas olid Andreas Baader, Gudrun Ensslin, Horst Mahler ning intellektuaal ja ajakirjanik Ulrike Meinhof.
Nad pidasid sõda Lääne-Saksamaa riigi vastu, mida nad pidasid fašistlikuks. 1977 oli RAFi hiilgeaasta: tapeti Saksamaa peaprokurör Siegfried Buback, tööandjate liidu esimees Hanns Martin Schleyer ja Dresdeni panga esimees Jürgen Ponto.
1970–1997 tapeti terrorirünnakutes 34 inimest. Samas ajavahemikus sai surma 20 Punaarmee Fraktsiooni liiget või nendega seotud isikut.
24. aprillil 1975 vallutas RAF Saksamaa saatkonna Stockholmis. Tapeti Saksamaa saatkonna kaitseatašee Andreas von Mirbach ja saatkonna kaubandusatašee Heinz Hillegart, surma sai ka 2 terroristi.
Punaarmee Fraktsioon on küll rohkem tuntud, kuid korraldas siiski vähem rünnakuid kui Revolutsioonilised Rakud, mis korraldasid ajavahemikus 1973–1995 296 pommirünnakut, süütamist ja muud rünnakut[1].
1993. aasta juunis toimunud RAFi "kolmanda põlvkonna" juhtide grupi kinnipidamisel osutatud relvastatud vastupanul hukkus tulevahetuses politseiga: üks kahtlustatav Wolfgang Grams ja üks politseinik. Kinnipeetud Birgit Hogefeld mõisteti kohtus süüdi ja teda karistati 18-aastase vabadusekaotusega, ta vabanes alles 2011. aastal[2].
Pärast Saksamaa taasühinemist selgus, et RAF-i aitas Ida-Saksamaa luureagentuur Stasi.
2008. aastal valmis Punaarmee Fraktsioonist Uli Ederi ajalooline mängufilm "Baader Meinhofi kompleks".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Revolutionäre Zellen und Rote Zora
- ↑ Saksamaal vabanes viimane RAF-i vang, www.DELFI.ee, 21. juuni 2011