Roosna-Alliku Põhikool

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Roosna-Alliku Põhikool
Põhikool kasutab koolimajana Roosna-Alliku mõisa peahoonet (mai, 2012)
Asutatud 1923
Kooli tüüp Põhikool
Direktor Riina Hiob (2017– )
Õpilasi 88
Klassikomplekte 9
Linn Paide linn
Maakond Järvamaa
Asula Roosna-Alliku alevik
Aadress Kooli 1, 73201 Roosna-Alliku
Koduleht [1]

Roosna-Alliku Põhikool asub Järvamaal Paide linnas Roosna-Alliku alevikus. Kool tegutseb 1786. aastal valminud Roosna-Alliku mõisa peahoones ja 1969. aastal valminud õppekorpuses. Kooli suurim õpilaste arv oli 1973/74 õppeaastal – 193 õpilast.

Koolijuhatajad ja direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1. september tarkusepäev; 9. klass süütab kabelis mälestusküünlad
  • Liikumispäev "Reipalt koolipinki"
  • Spordipäevad, tervist edendavad tegevused
  • Advendiaeg, jõulupidu
  • Kontserdid roosas saalis
  • Kooli sünnipäeva nädal
  • Iga 5 aasta järel vilistlaste kokkutulek
  • 7. klassi ajalootund Järva-Jaani kirikus
  • Eesti Vabariigi aastapäeval direktori vastuvõtt tublidele ja aktiivsetele õpilastele
  • Projektipäevad ja koolikonverentsid
  • Kogupere üritused
  • "Aasta tegu" konkurss

Porjektid ja programmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Maal on mõnus” projekti rahastusel rajasid õpilased Kaltenbrunni matkaraja – 2007
  • Osalemine rahvusvahelises projektis Findhorn EcoKit – 2010
  • Tervist Edendav Kool
  • Ettevõtlik kool
  • Hea kooli tunnustusprogramm

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • “Keskkonnateoke 2007” auhind (Kaltenbrunni matkarada)
  • Järvamaa kaunis kool 2007
  • Energiasäästlik kool 2012
  • Ettevõtlik kool 2018
  • Digitaalselt aktiivne kool 2016
  • 2012/13 õppeaasta edukaim kool osalemisel Tiigrihüppe õpilaskonkursidel

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1791. aasta Roosna-Alliku eraseaduse järgi pidid vanemad lapsi õpetama või siis mõisakooli panema, muidu võis neid karistada 25 kepihoobiga ja 2-tunnise sambas seismisega. Kooli ja koolmeistrit pidi vähemalt kord nädalas kontrollima kiriku vöörmünder. “Eesti Postimees” kirjutab 1884. a. 25. aprillil, et esimese ümberkaudse väikelastekooli Järvamaal avas Roosna-Alliku mõisaproua Stackelberg 1884. aastal Kaarukas. Seal käis 40 – 50 last. Koolis õpiti mängides ja kes just “puupea” ei olnud, võis julgesti suurde kooli astuda. Roosna-Alliku kooli alguseks loetakse 1923. aasta 20. detsembrit, kui vastava otsuse alusel tõsteti parun Stackelberg mõnedest mõisa ruumidest välja ja toodi mõisahoonesse Kaaruka vallakool täielikult ja Valasti kool osaliselt (Valastisse jäi 4-klassiline algkool). Roosna-Alliku kooli esimeseks ja siiani pikemalt ametis olnud juhatajaks sai endine Kuksema kooli õpetaja ja Valasti kooli juhataja Johannes Hinnov. Roosna-Allikul hakkas tööle 6-klassiline kool. Kooli nimi on läbi ajaloo muutunud:

  • 1940 – 1941, 1944 – Roosna-Alliku 7-klassiline kool
  • 1961 – Roosna-Alliku 8-klassiline kool
  • 1988 – Roosna-Alliku 9-klassiline kool
  • 1991 – Roosna-Alliku Põhikool

1940/41 kooliaasta algas Roosna-Allikul muutustega – koolijuhataja J. Hinnov paigutati ümber Koigi valla Laimetsa algkooli juhatajaks. Põhjuseks oli kohaliku võimumehe ja kooliteenija põhjendamatu kaebus – olla endine kaitseliitlane – ja sellest aitas. Uueks koolijuhatajaks määrati Emil Nero. Enne Roosna-Allikule tulekut töötas Särevere valla Tännasilma algkooli juhatajana, kust paigutati vene keele mitteoskuse pärast Roosna-Allikule. 1941/42 õppeaastast oli Johannes Hinnov jälle Roosna-Alliku kooli juhataja. Johannes Hinnov pani kirja siinse piirkonna kooliajaloo ning pidas Roosna-Alliku 6-klassilise algkooli kroonikat kuni 1943/44 õppeaasta lõpuni. Käsikirjaline kroonika asub Roosna-Alliku Põhikoolis ning see on ka digitaliseeritud (trükitud ja pildid skanneeritud). 1965/66 õppeaastast kuni 1998/99 õppeaastani on jätkatud õppeaastate kaupa kroonika pidamist J. Hinnovi eeskujul. Mõisa peahoone jäi koolile kitsaks ning 1964. aastal alustati koolimaja juurdeehitusega. 1965. a sügiseks oli I korruse karp valmis, talvel töö seisis ja kevadel suurte suladega selgus, et maja laguneb, sest vundamenti kui sellist ei olnudki – vundamendi süvendisse oli lükatud suuri kive ja rämpsu. Esimene külg võeti maha, tehti korralik vundament ja jäeti maja aastaks seisma, et näha, kas vajub veel. 1968. aastal hakati edasi ehitama ning 1. september 1969 avati mõisahoonega ühenduses olev õppekorpus. Mõisahoone 230. aastapäevaks said õppekorpuse koridorid seinamaalingud, mille tegid Tartu Kõrgema Kunstikooli kolm tudengit ning kohalikud õpetajad.


Tuntud vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johannes Hinnov. Roosna-Alliku 6-kl algkooli kroonika
  2. Roosna-Alliku hariduslugu läbi aegade, 2004
  3. https://www.r-alliku.paide.ee/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]