Rooside haigused

Tahmlaiksus

Rooside haigused on haigused, mis pärsivad rooside elutegevust.

Roosi tahmlaiksus

Raske ja sageli esinev roosihaigus, mis võib ühe hooajaga ulatuda epideemiliste mõõtmeteni. Haigust põhjustab seen Diplocarpon rosae, mis on võimeline üle elama ka talveperioodi. Haiguse sümptomiteks on mustad, tahma meenutavad, ning kollased laigud lehtedel. Tavaliselt saab haigus alguse pärast sooja ja niisket kevadet ning jätkub suvekuudel ja suve keskpaigaks jääb taim kõikidest lehtedest ilma. Haiguste ennetamiseks tuleks järgida teatuid reegleid:

• Heade sanitaartingimuste säilitamine

  

  Jahukaste

• Nakatunud varte ning lehtede eemaldamine ja hävitamine
• Kastmisel lehti mitte märjaks teha ning tagada taimele hea õhuringlus (piisav vahemaa teistest taimedest)

Roosi jahukaste

Jahukaste on seenhaigus, mida põhjustavad mitmed seeneliigid, kõige levinum põhjustaja on Podospaera xanthii. Haigus on kergesti tuvastatav, sest sellega kaasnevad väga iseloomulikud sümptomid – lehtedel ja vartel pulbrilised laigud, mis haiguse progresseerumisel muutuvad suuremaks ja tihedamaks. Haigus esineb sagedamini just lehtede alumisel poolel. Jahukaste haiguse soodsateks tingimusteks on väike õhuniiskus ning mõõduka temperatuuriga keskkond, neid tingimusi täidab väga hästi näiteks kasvuhoone. Patogeeni saab kontrolli all hoida keemiliste, bio-orgaaniliste meetodite ja geneetilise resistentsuse abil.

Roosi rooste

Roosi rooste

Varasuvel, mil öised temperatuurid on madalad ning õhuniiskus on suur, tekivad esmalt lehtede alumisele poolele punakaskollakad eospadjandid, mis meenutavad rooste laike. Sügise saabudes muutuvad laigud mustadeks, ning kui taime mitte ravida, jääb haigus pärssima roosi elutegevust ka järgmisel kevadel, mille tagajärjel võib taim kukutada kõik lehed. Taime ravimiseks tuleks kõik nakatunud lehed eemaldada ja hävitada ning pihustada taimele looduslikku seenhaiguste vastast vahendit.