Jahukaste
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Jahukaste on tavaline ja levinud taimede seenhaigus, mil taimede maapealseid osi – enamasti lehti, aga ka varsi, õisi, vilju – katab hallikasvalge jahusarnane kirme. Haiguse tagajärjel muutuvad haigestunud osad nõrgaks, murduvad ja kuivavad. Taimetoitainete transport aeglustub ja saak väheneb.
Jahukaste põhjustajaiks on rühm fütopatogeenseid seeni – jahukasteseened (selts jahukasteliselaadsed, Erysiphales). Haigustekitajad talvituvad taimejäänustel ja umbrohtudel. Haiguse levikut soosib nii kuiv ja kuum kui ka niiske ja jahe ilm.

Tamme-jahukaste (Microsphaera alphitoides)
Jahukasteseeni on ligi 300 liiki. Paljud liigid nakatavad erinevaid taimeliike ning ühte peremeestaime võib nakatada mitu jahukasteliiki.
- elulõnga-jahukaste
- herne-jahukaste
- kapsa-jahukaste
- karusmarja-jahukaste
- kurgi-jahukaste
- kõrreliste jahukaste
- kõrvitsa-jahukaste
- maasika-jahukaste
- mustsõstra-jahukaste
- ploomipuu-jahukaste
- rododendroni-jahukaste
- roosi-jahukaste
- sarapuu-jahukaste
- tamme-jahukaste
- viinapuu-jahukaste
- virsiku-jahukaste
- õunapuu-jahukaste jpt.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Harri Karis; Viive Rumberg 1966. Jahukasteseened dekoratiivtaimedel. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaed.
- Stefan Buczacki, Keith Harris, "Taimekahjurite ja- haiguste käsiraamat", Kirjastus Varrak, Tallinn, 2010, ISBN 978 9985 3 2089 1