Rogosi mõis

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 27. märts 2011, kell 13:48 kasutajalt Amherst99 (arutelu | kaastöö)

Rogosi mõis, tänapäeval ka Ruusmäe mõis (Rogosinsky), oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, kaasajal asub mõisasüda Võru maakonnas Haanja vallas Ruusmäe külas.

Esmakordselt on mainitud Rogosi mõisa 1597. ja 1603. aastal.

Mõis asus Haanja kõrgustikul nelja järve vahelisel alal. Rogosi kastell-tüüpi kindlusmõisa ja ümbruskonna nimi tuleneb Poola päritoluga vürsti Stanislaus Rogosinsky (poola Stanisław Rogoziński) nimest, kes oli mõisa omanik aastatel 1603-1625 ja ehitas ilmselt soodsa asendi tõttu endise linnuse või keskaegse asula kohale puidust kaiteserajatise. Rogosi (Rogosinsky) nimi püsis ümbruskonnal kuni 1939. aasta 1. aprillini, kui nimi eestindati Ruusmäeks.

Rootsi kuningas Gustav Adolf II läänistas 1629. aastal Rogosi ja Pindi mõisa Berliini Gümnaasiumi rektorile magister Clas Hermann Liebsdorffile, kes oli 1595. aastal saanud keiser Rudolf II-lt aadlitiitli. Clas Hermannilt päris mõisad tema poeg fiskaal-komissar Joachim von Liebsdorff. Liebsdorffide kätte jäi mõis üle 130 aastaks.

1701. aastal toimusid Rõuge kihelkonnas Põhjasõja lahingud. 13. septembril toimunud Rõuge lahingut on nimetatud ka Rogosinsky lahinguks (soome Rogosinskin taistelu), kus Rootsi võidetud lahingus hukkus teiste hulgas Kurisoo ja Imastu mõisniku poeg, ratsameister, vabahärra Henrik Johan Rehbinder (~1670–1701)

1744 abiellus leitnant Joachim von Liebsdorffi (surn. 1744) ja Anna Louise Jacobine von Glasenappi (surn. 1724) tütar Renata von Liebsdorff (1721-1807) Gustav Berend von Glasenappiga (surn. 1775).

Väravatorn

12. augustil 1776 omandas mõisa pärimise teel nende poeg, vene major Christer Johann von Glasenapp, ja mõis jäi seotuks von Glasenappidega kuni riigistamiseni 1919. aastal.

1816. aastal lahutas Otto Reinhold von Glasenapp Rogosinsky mõisast Luutsniku (saksa keeles Lutznik) karjamõisa ja 1860. aastal pärandas selle iseseisva Luutsniku rüütlimõisana poeg Nikolaile.

Glasenappide poolt rajati omapärase arhitektuuriga suletud siseõuega mõisakompleks.

1934. aastal alustas härrastemajas tegevust kool.

1999. aastal taastati ka väravatorni imekaunis historitsistlik tornikiiver.

Praegu asuvad hoones Ruusmäe-Haanja Põhikool, rahvamaja, lasteaed, raamatukogu, postkontor, infopunkt, jõusaal, külalistemaja, toidlustusettevõte ja väravatornis väike koduloomuuseum.


Kirjandus

  • Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 58. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)

Vaata ka

Välislingid