Mine sisu juurde

Pahkmikornament

Allikas: Vikipeedia
Pahkmikornamendiga hõbevaagen, 17. sajandi keskpaik, Augsburg
Pahkmikornamendiga sambasoklid ja raamistused. Ridala kiriku kantsli detail

Pahkmikornament, ka kõhrornament on kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv (kõrvorvand), iseloomulik hilisrenessansile ja varabarokile, mida on nimetatud ka manerismiperioodiks kunstis. Pahkmikornament tekkis 17. sajandi alguses hollandi meistrite hõbesepises[1]. See levis Madalmaadest Prantsusmaa ja Saksamaa aladele, seejärel teiste Põhja-Euroopa maade mööblikujundusse ning tarbekunsti. Pahkmikornamendi järgi on üks barokk-kunsti stiilisuund nimetatud pahkmikstiiliks[2].

Eesti kunstis leidub pahkmikornamenti 17. sajandi keskpaiga hauaplaatidel[3], vappepitaafidel, kirikumööbli[4], kantslite[5] ja altarite[6] kujunduses. Pahkmikornamenti viljelnud meistreid Eestis: Joachim Winter, Berendt Lorentz, Elert Thiele, Franz Hoppenstätt, Andreas Michelson.

Pildid

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Auricular style Encyclopædia Britannica
  2. ↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2000, lk. 392
  3. ↑ 1341 Hauaplaat peremärgi, pahkmikornamendi ja tekstikartussidega, 1667 (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. ↑ 1393 Friis figuraal- ja ornamentaalreljeefidega, E. Thiele, 1667, J. Ambrust, 1696 (puit, polükroomia) kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. ↑ 17137 Kantsel, Fr. Hoppenstätt, 1648 (puit, polükroomia) kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. ↑ 16112 Altar, J.Winter, 1630 (dolomiit, õli) kultuurimälestiste riiklikus registris
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pahkmikornament&oldid=6196314"