Pahkmikornament
Pahkmikornament, ka kõhrornament on kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv (kõrvorvand), iseloomulik hilisrenessansile ja varabarokile, mida on nimetatud ka manerismiperioodiks kunstis. Pahkmikornament tekkis 17. sajandi alguses hollandi meistrite hõbesepises[1]. See levis Madalmaadest Prantsusmaa ja Saksamaa aladele, seejärel teiste Põhja-Euroopa maade mööblikujundusse ning tarbekunsti. Pahkmikornamendi järgi on üks barokk-kunsti stiilisuund nimetatud pahkmikstiiliks[2].
Eesti kunstis leidub pahkmikornamenti 17. sajandi keskpaiga hauaplaatidel[3], vappepitaafidel, kirikumööbli[4], kantslite[5] ja altarite[6] kujunduses. Pahkmikornamenti viljelnud meistreid Eestis: Joachim Winter, Berendt Lorentz, Elert Thiele, Franz Hoppenstätt, Andreas Michelson.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Kõrvorvanditega raamistatud pühakujusammas Grünsfeldis, Baden-Württemberg
Epitaaf Eckernförde Püha Nikolause kirikus Hans Gudewerth noorema nikerdatud raamistuses
Pahkmikornamendiga raamitud supraport ühe Braunschweigi majaportaalil
Berendt Lorentzi nikerdatud altariretaabel Ridala kirikus
Tallinna Pühavaimu kiriku väär, Elert Thiele puunikerdus
Tundmatu meistri nikerdatud kantsel Tallinna Pühavaimu kirikus
Christian Ackermanni valmistatud kellaraamistus, Pühavaimu kirik Tallinnas
.JPG)
.jpg)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Auricular style Encyclopædia Britannica
- ↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2000, lk. 392
- ↑ 1341 Hauaplaat peremärgi, pahkmikornamendi ja tekstikartussidega, 1667 (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 1393 Friis figuraal- ja ornamentaalreljeefidega, E. Thiele, 1667, J. Ambrust, 1696 (puit, polükroomia) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 17137 Kantsel, Fr. Hoppenstätt, 1648 (puit, polükroomia) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 16112 Altar, J.Winter, 1630 (dolomiit, õli) kultuurimälestiste riiklikus registris