Robert Goddard
| Robert Goddard | |
|---|---|
 | |
| Sündinud |
5. oktoober 1882 Worcester, Massachusetts |
| Surnud |
10. august 1945 (62-aastaselt) Baltimore, Maryland |
| Rahvus | ameeriklane |
| Kodakondsus | Ameerika Ühendriigid |
| Alma mater | Clarki Ülikool |
| Abikaasa | Esther Christine Kisk |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | raketiteadus, füüsika |
| Tuntumad tööd | Esimene vedelkütusrakett |
Robert Hutchings Goddard (5. oktoober 1882 – 10. august 1945) oli Ameerika Ühendriikide insener, professor, füüsik ja leiutaja.
Goddardile omistatakse esimese vedelkütusraketi ehitamine, mis startis edukalt 16. märtsil 1926. Goddard ja ta meeskond lennutasid aastatel 1926 kuni 1941 üles 34 raketti, mis tõusid kuni 2,6 km kõrgusele ja saavutasid maksimaalseks kiiruseks 885 km/h.[1]
Goddard leiutas mitmed seadmed, mis muutsid hiljem võimalikuks kosmoselennud. Tema leiutiste hulka kuuluvad näiteks vedelkütusrakett ja mitmeastmeline rakett[2] ning tema 1919. aastal avaldatud monograafiat "A Method of Reaching Extreme Altitudes" on peetud 20. sajandi raketiteaduse klassikaks.
Kuigi Goddardi panus raketiteadusesse oli revolutsiooniline, sai ta oma töö tarbeks vähe moraalset ja rahalist toetust. Ta oli väga häbelik ning raketiteadusega tegelemist ei peetud füüsikaprofessorile sobivaks. Meedia ja teised teadlased naeruvääristasid tema kosmoselennu teooriaid ning seetõttu pidas ta privaatsust väga oluliseks ning oli oma töö suhtes väga salatsev.[2] Tuberkuloosi järelmõjude tõttu eelistas ta töötada üksinda.
Palju aastaid pärast oma surma, hakati teda Konstantin Tsiolkovski, Hermann Oberthi ja Robert Esnault-Pelterie kõrval pidama üheks kaasaegse raketiteaduse rajajaks. Goddardi auks nimetati 1959. aastal NASA Goddardi Kosmosekeskus.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Goddard". Astronautix. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2008. Vaadatud 28. novembril 2019.
- ↑ 2,0 2,1 "Dr. Robert H. Goddard, American Rocketry Pioneer". NASA GSFC. Vaadatud 28. novembril 2019.
- ↑ "About the Goddard Space Flight Center". NASA GSFC. Vaadatud 28. novembril 2019.