Aerokosmose insenerindus

Aerokosmose insenerindus ehk aerokosmose inseneriteadus on inseneriteaduste valdkond, mis tegeleb õhu- ja kosmosesõidukite teadusliku ja tehnoloogilise uurimistööga, projekteerimisega, arendamisega, ehitamisega ja katsetamisega. Selle kaks peamist ja omavahel kattuvat haru on aeronautikainsenerindus ja astronautikainsenerindus. Aeronautikainsenerindus käsitleb õhusõidukeid, mis töötavad Maa atmosfääris ja astronautikainsenerindus käsitleb kosmosesõidukeid, mis töötavad väljaspool Maa atmosfääri.

Aerokosmose insenerindus tegeleb lennukite, rakettide, lennu- ja kosmoseaparaatide projekteerimisega, konstrueerimisega ning neid mõjutavate jõudude ja nende füüsikaliste omaduste teadusliku uurimisega. Muu hulgas kuuluvad valdkonna alla õhu- ja kosmosesõidukite aerodünaamilised omadused ja käitumine, aerodünaamiline kandepind, juhtpind, tõstejõud, takistus ja teised omadused.

Valdkonna algne nimetus oli aeronautikainsenerindus. Lennunduse tehnoloogia arenedes ja kosmosesõidu-võimeliste lennusõidukite tekkides on aerokosmose insenerindus kui laiem mõiste varasema mõiste tavakasutuses suurel määral asendanud. Kõnekeeles kasutatakse aerokosmose insenerinduse, eriti selle astronautikaharu kohta sõna raketiteadus.