Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Riikliku julgeoleku eriauastet omava töötaja embleem vormikuue käisel
Riikliku julgeoleku 2. järgu komissari lõkmed vormikuue krae otstel (1937–1943). 1943. aastal võeti kasutusele õlakud

Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar (vene keeles комиссар государственной безопасности 2-го ранга) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees 2. järgu armeekomandör (1940. aastast kindralpolkovnik).

Nõukogude Liidus olid riikliku julgeoleku eriauastmed kasutusel NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (1935–1945) ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis (1941–1945).

Riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste oli riikliku julgeoleku 1. järgu komissarist madalam ja riikliku julgeoleku 3. järgu komissarist kõrgem.

Ühtekokku oli 2. järgu komissari auastet antud 19 julgeolekutöötajale, kellest hiljem 14 hukati, üks mürgitati, üks degradeeriti auastmes, ühelt võeti kindralipension ja üks lasi end Stalini isikukultuse paljastamise kampaania ajal ise maha.

Esimeste (1935) auastme saanute edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]

26. novembril 1935 anti riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste 13 NKVD kõrgemale ametnikule. Suure terrori (1936–1938) käigus neist 13-st üheksa lasti maha ja üks (Abram Slutski) mürgitati. Lev Zalin arreteeriti 1938. aastal (hukati 1940) ja Lev Belski arreteeriti 1939. aastal (hukati 1941). Ainsana pääses stalinlikest repressioonidest Sergei Goglidze, kes 1940. aastatel töötas Habarovski krai NKVD-s. Ta lasti maha detsembris 1953 kui Lavrenti Beria lähimaid käsilasi.

Aastatel 1936–1942 auastme saanute edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1936–1942 anti riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste vaid ühele julgeolekutöötajale – Karp Pavlovile – NKVD ehituse peavalitsuse ülemale, kes 1949. aastal saadeti pensionile, kes aga 1957. aastal lasi enda maha. Ta maeti Vagankovo kalmistule.

1943. aastal auastme saanute edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]

1943. aastal anti riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste viiele julgeolekutöötajale:

Aastatel 1944–1945 auastet kellelegi ei antud.

Auastme kaotamine[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 6. juulist 1945 riikliku julgeoleku eriauastmed kaotati ja asendati sõjaväeliste auastmetega. Seoses sellega toimus auastme kaotamise ajal elus olnud eriauastme omanike ümberatesteerimine, mille tulemusena anti kindralpolkovniku auaste järgmistele riikliku julgeoleku 2. astme komissaridele:

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]