Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar
Riikliku julgeoleku 2. järgu komissar (vene keeles комиссар государственной безопасности 2-го ранга) oli aastatel 1935−1945 Nõukogude Liidu riikliku- ja sisejulgeoleku ametkondades kasutusel olnud eriauaste, millele tinglikult vastas sõjaväeline auaste Punaarmees 2. järgu armeekomandör (1940. aastast kindralpolkovnik).
Nõukogude Liidus olid riikliku julgeoleku eriauastmed kasutusel NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadis (1935–1945) ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis (1941–1945).
Riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste oli riikliku julgeoleku 1. järgu komissarist madalam ja riikliku julgeoleku 3. järgu komissarist kõrgem.
Ühtekokku oli 2. järgu komissari auastet antud 19 julgeolekutöötajale, kellest hiljem 14 hukati, üks mürgitati, üks degradeeriti auastmes, ühelt võeti kindralipension ja üks lasi end Stalini isikukultuse paljastamise kampaania ajal ise maha.
Esimeste (1935) auastme saanute edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]
26. novembril 1935 anti riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste 13 NKVD kõrgemale ametnikule. Suure terrori (1936–1938) käigus neist 13-st üheksa lasti maha ja üks (Abram Slutski) mürgitati. Lev Zalin arreteeriti 1938. aastal (hukati 1940) ja Lev Belski arreteeriti 1939. aastal (hukati 1941). Ainsana pääses stalinlikest repressioonidest Sergei Goglidze, kes 1940. aastatel töötas Habarovski krai NKVD-s. Ta lasti maha detsembris 1953 kui Lavrenti Beria lähimaid käsilasi.
Aastatel 1936–1942 auastme saanute edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1936–1942 anti riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste vaid ühele julgeolekutöötajale – Karp Pavlovile – NKVD ehituse peavalitsuse ülemale, kes 1949. aastal saadeti pensionile, kes aga 1957. aastal lasi enda maha. Ta maeti Vagankovo kalmistule.
1943. aastal auastme saanute edasine saatus[muuda | muuda lähteteksti]
1943. aastal anti riikliku julgeoleku 2. järgu komissari auaste viiele julgeolekutöötajale:
- Bogdan Kobulov – lasti maha 1953. aastal kui Beria lähimaid käsilasi.
- Viktor Abakumov – lasti maha 1954. aastal; üks talle esitatud süüdistusi oli Leningradi süüasja fabritseerimine.
- Vassili Tšernõšov – oli kuni oma surmani (1952) siseministri asetäitjaid; maeti Novodevitšje kalmistule.
- Sergei Kruglov – 1956. aastast põlu all, jäi kindralipensionita; 1977. aastal jäi rongi alla; maeti Novodevitšje kalmistule.
- Ivan Serov – edutati 1955. aastal armeekindraliks; 1963. aastast põlu all, degradeeriti kindralmajoriks; suri 1990. aastal.
Aastatel 1944–1945 auastet kellelegi ei antud.
Auastme kaotamine[muuda | muuda lähteteksti]
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 6. juulist 1945 riikliku julgeoleku eriauastmed kaotati ja asendati sõjaväeliste auastmetega. Seoses sellega toimus auastme kaotamise ajal elus olnud eriauastme omanike ümberatesteerimine, mille tulemusena anti kindralpolkovniku auaste järgmistele riikliku julgeoleku 2. astme komissaridele:
- Viktor Abakumov
- Sergei Goglidze,
- Bogdan Kobulov
- Sergei Kruglov
- Karl Pavlov
- Ivan Serov
- Vassili Tšernõšov