Riiginõukogu (Venemaa keisririik)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on aastatel 1810−1917 tegutsenud Venemaa keisririigi seadusandlikust kogust; teiste riikide institutsioonide kohta vaata artiklit Riiginõukogu (täpsustus).

Riiginõukogu vapp

Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810. aastal asutatud Venemaa keisri kõrgeim seadusandlik kogu, millel oli nõuandev roll ja mille liikmed nimetas keiser ainuisikuliselt. Pärast 1905. aasta revolutsiooni järgseid reforme oli see aastast 1906 parlamendi teine ehk ülemkoda, mille liikmed olid osaliselt valitavad.

Riiginõukogu 1810−1906[muuda | muuda lähteteksti]

Maria palee Peterburis. Riiginõukogu istungid toimusid seal alates 1885. aastast. Varem oli nõukogu kogunenud Talvepalee saalis

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu vahetuks eelkäijaks oli 30. märtsil (vkj) 1801 moodustatud nn Alaline nõukogu (Непременный совет), mida kutsuti mitteametlikult ka Riiginõukoguks; sel põhjusel on selle institutsiooni ajalugu arvestatud mõnikord aastast 1801. Keiser Aleksander I asutas Riiginõukogu 1. jaanuaril (vkj) 1810 oma manifestiga "Riiginõukogu loomisest" osana Speranski reformidest.

Pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Speranski nägemus Riiginõukogu algsest eesmärgist täitus 1906. aastal

Mihhail Speranski reformikava ei viidud täielikult ellu. Tema nägemuses pidi Riiginõukogu olema parlamendi ülemkoda, kuid tegelikult kujunes sellest seadusandlik (nõuandev) kogu, mille liikmeteks said keisri usaldusalused. Nõukogu peamiseks ülesandeks oli seaduseelnõude läbivaatamine, nende väljakuulutamine ja tühistamine. Seaduseelnõud esitasid nõukogule uurimiseks ministrid, kes olid ise Riiginõukogu liikmed. Samas ei olnud nõukogul õigust algatada eelnõusid seaduste muutmiseks ega käsitleda midagi, mida neile ei olnud antud. See üksnes esitas keisrile soovitusi, mida viimasel oli täielik voli eirata. Riiginõukogu käsitles oma istungitel enamasti küsimusi, mis puudutasid eelarvet ja riigi kulutusi.

Esimees[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu juhtis esimees, kelle keiser nimetas ametisse igal aastal. Aastatel 1812−1865 oli esimees ühtlasi Ministrite Komitee esimees. 1865−1905 juhtisid Riiginõukogu esimeestena suurvürstid.

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend

Nõukogu liikmed nimetas ametisse ja vabastas sellest keiser ainuisikuliselt. Ehkki seisuslikke piiranguid ei seatud, moodustasid aadlikud liikmeskonnast ülekaaluka enamuse. Enamasti tähendas liikmeks nimetamine tegelikult eluaegset positsiooni. Ministrid kuulusid tänu oma ametikohale (ex-officio) automaatselt Riiginõukokku. Samuti oli liikmete hulgas alati mõni keiserliku perekonna liige (ajavahemikul 1825−1902 nimetati neid nõukokku 15). Liikmete arv kasvas aja jooksul: kui 1810. aastal oli nõukogus liikmeid korraga 35 (koos Alalise nõukogu liikmetega), siis sajandi lõpuks oli see tõusnud 60 ja XX sajandi algul kuulus Riiginõukokku juba 90 liiget. Ajavahemikul 1810−1906 nimetas keiser Riiginõukogu liikmeks 516 isikut.

Riiginõukogu pidulik istung 7. mail 1901. Ilja Repini maal

Riiginõukogu liikmete arv valitsejati[muuda | muuda lähteteksti]

Valitseja Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III Nikolai II Kokku
Liikmed
58 (90)
112
141
60
145
516 (548)

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu moodustasid üldkogu, Riigikantselei, departemangud ja erinevad komisjonid.

Riigikantselei[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Riigikantselei (Venemaa keisririik)

Departemangud[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu asutamisel 1810. aastal moodustati neli departemangu, millest kolm jäid püsima 1906. aastani. Departemange juhtisid esimehed.

Need departemangud olid:

  • Seaduste departemang (Департамент законов)
  • Tsiviil- ja vaimulike asjade departemang (Департамент гражданских и духовных дел)
  • Riigimajanduse departemang (Департамент государственной экономии)
  • Sõjaliste asjade departemang (Департамент военных дел). See struktuuriüksus lakkas toimimast juba 1854. aastal, ehkki ametlikult kaotati see 1901. aastal. Esimees oli ametis aastani 1858, liikmed kuni 1859.

Hiljem asutatud departemangud:

  • Ajutine departemang (Временный департамент) oli lühiajaline struktuuriüksus, mis tegutses 1817. aasta veebruarist aprillini. Krahv Nikolai Golovini juhtimisel käsitles see rahandusküsimusi. Ehkki ametlikult seda departemangu ei kaotatud, lõpetas see sisulise töö samal aastal.
  • Poola kuningriigi asjade departemang (Департамент дел Царства Польского) loodi 1832. aastal pärast Poola kuningriigi autonoomia kaotamist. Departemangu esimees oli ühtlasi Poola asehaldur.
  • Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemang (Департамент промышленности, наук и торговли) asutati 1900. aastal

Komisjonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Seadusloome komisjon (Комиссия составления законов). See institutsioon oli loodud juba 1796. aastal, Riiginõukoguga liideti see 1810. aastal. Pärast Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku kantselei II osakonna asutamist 1826. aastal komisjon kaotati ja selle pädevus läks üle nimetatud osakonnale. 1882. aastal allutati see uuesti Riiginõukogule − nüüd küll osakonnana (Кодификационный отдел). See kaotati 1893. aastal, mil selle ülesanded läksid Riigikantseleile.
  • Palvekirjade komisjon (Комиссия по принятию прошений) allus Riiginõukogule aastatel 1810−1835. Selle eesmärk oli menetleda valitsusasutuste vastu esitatud kaebusi, samuti tegeles see mitmesuguste hüvitiste määramise küsimustega. 1835. aastal allutati see otse keisrile.

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
01.01.1810
20.03.1812
krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (1754−1826) riigikantsler Venemaa välisminister 1807−1814
2
29.03.1812
16.05.1816
krahv (a-st 1814 hiilguslik vürst) Nikolai Ivanovitš Saltõkov (1736−1816) kindralfeldmarssal
3
25.05.1816
06.04.1827
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) 1. klassi tõeline salanõunik
4
29.04.1827
03.06.1834
krahv (a-st 1831 vürst) Viktor Pavlovitš Kotšubei (1768−1834) tõeline salanõunik (a-st 1834 kantsler)
5
08.07.1834
08.04.1838
krahv (a-st 1835) Nikolai Nikolajevitš Novosiltsov (1761−1838) tõeline salanõunik
6
09.04.1838
21.02.1847
krahv (a-st 1839 vürst) Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (1777−1847) ratsaväekindral
7
31.12.1847
23.09.1848
krahv Vassili Vassiljevitš Levašov (1783−1848) ratsaväekindral
8
01.11.1848
05.04.1856
vürst Aleksandr Ivanovitš Tšernõšov (1786−1857) ratsaväekindral Venemaa sõjaminister 1827−1852
9
05.04.1856
08.01.1861
vürst Aleksei Fjodorovitš Orlov (1787−1862) ratsaväekindral
10
08.01.1861
19.02.1864
Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) tõeline salanõunik
11
24.02.1864
01.01.1865
vürst Pavel Pavlovitš Gagarin (1789−1872) tõeline salanõunik
12
01.01.1865
13.07.1881
suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827−1892) kindraladmiral
13
14.07.1881
24.08.1905
suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832−1909) kindralfeldmarssal
14
24.08.1905
09.05.1906
krahv Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) tõeline salanõunik

Seaduste departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
01.01.1810
29.01.1812
krahv Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (1739−1812) tõeline salanõunik
2
29.01.1812
30.03.1812
krahv Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826) tõeline salanõunik Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1816−1819
3
30.03.1812
10.01.1816
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) Tsiviil- ja vaimulike asjade 1810−1816 ning riigimajanduse departemangu esimees 1812−1816
10.01.1816
04.11.1819
krahv Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826) tõeline salanõunik Teine ametiaeg
4
04.11.1819
22.01.1825
vürst Dmitri Ivanovitš Lobanov-Rostovski (1758−1838) jalaväekindral
5
22.01.1825
01.01.1833
Vassili Aleksandrovitš Paškov (1764−1838) kindralmajor
6
01.01.1833
09.04.1838
krahv Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (1777−1847) ratsaväekindral
7
13.04.1838
11.02.1839
krahv (a-st 1839) Mihhail Mihhailovitš Speranski (1772−1839) tõeline salanõunik
8
14.02.1839
26.11.1839
Dmitri Vassiljevitš Daškov (1788−1839) tõeline salanõunik
9
31.12.1839
01.01.1862
krahv (a-st 1842) Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) tõeline salanõunik
10
01.01.1862
24.02.1864
vürst Pavel Pavlovitš Gagarin (1789−1872) tõeline salanõunik
11
24.02.1864
01.01.1872
vabahärra Modest von Korff (1800−1876) tõeline salanõunik
12
01.01.1872
01.01.1883
vürst Aleksandr Mihhailovitš Urussov (1767−1853) tõeline salanõunik
13
01.01.1883
01.01.1884
Jegor Pavlovitš Staritski (1825−1899) tõeline salanõunik
14
01.01.1884
11.07.1889
vabahärra Alexander von Nicolay (1821−1899) tõeline salanõunik
15
11.07.1889
01.01.1893
Dmitri Martõnovitš Solski (1883−1910) tõeline salanõunik
16
01.01.1893
01.01.1900
Mihhail Nikolajevitš Ostrovski (1827−1901) tõeline salanõunik
17
01.01.1900
25.04.1906
Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) tõeline salanõunik Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1897−1899

Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1810
1816
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) Seaduste departemangu esimees 1812−1816
2
1816
1819
krahv (a-st 1831 vürst) Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826) tõeline salanõunik Seaduste departemangu esimees 1812
3
1819
1822
Vassili Stepanovitš Popov (1745−1822) tõeline salanõunik
4
1822
1838
krahv (a-st 1834) Nikolai Semjonovitš Mordvinov (1754−1826) admiral Riigimajanduse departemangu esimees 1810−1812 ja 1816−1818
5
1839
1839
Sergei Sergejevitš Kušnikov (1765−1839) tõeline salanõunik
6
1842
1881
Oldenburgi hertsog Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) jalaväekindral
7
1881
1881
Dmitri Nikolajevitš Zamjatin (1805−1881)
8
1882
1883
Vladimir Pavlovitš Titov (1807−1891) tõeline salanõunik
9
1884
1897
Nikolai Ivanovitš Stojanovski (1821−1900) tõeline salanõunik
10
1897
1899
Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) tõeline salanõunik Seaduste departemangu esimees 1900−1905
11
1900
1900
Nikolai Nikolajevitš Selifontov (1825−1901) ratsaväekindral
12
1902
1905
Nikolai Nikolajevitš Gerhard (1838−1929) tõeline salanõunik

Riigimajanduse departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1810
1812
krahv Nikolai Semjonovitš Mordvinov (1754−1826) admiral Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1822−1838
2
1812
1816
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1810−1816
1816
1818
krahv Nikolai Semjonovitš Mordvinov (1754−1826) admiral Teine ametiaeg
3
1818
1821
krahv Nikolai Nikolajevitš Golovin (1756−1821) tõeline salanõunik
4
1821
1829
vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1752−1818) 1. klassi tõeline salanõunik
5
1830
1839
krahv Giulio Renato de Litta Visconti Arese (1763−1839) viitseadmiral
6
1839
1848
krahv Vassili Vassiljevitš Levašov (1783−1848) ratsaväekindral
7
1848
1861
krahv Aleksandr Dmitrijevitš Gurjev (1785−1865) tõeline salanõunik
8
1862
1863
Peter Felix Brock (1805−1858) tõeline salanõunik
9
1863
1873
Konstantin Vladimirovitš Tševkin (1803−1875) jalaväekindral
10
1874
1880
Aleksandr Agejevitš Abaza (1821−1895) tõeline salanõunik
11
1881
1884
krahv Johann Eduard von Baranoff (1811−1884) jalaväekindral
1884
1892
Aleksandr Agejevitš Abaza (1821−1895) tõeline salanõunik Teine ametiaeg
12
1893
1905
krahv (a-st 1902) Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) tõeline salanõunik

Sõjaliste asjade departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
01.01.1810
30.03.1812
krahv Aleksei Andrejevitš Araktšejev (1769−1834) suurtükiväekindral
2
30.03.1812
10.01.1816
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik)
10.01.1816
30.03.1826
krahv Aleksei Andrejevitš Araktšejev (1769−1834) suurtükiväekindral Teine ametiaeg
3
26.08.1827
28.09.1844
krahv Pjotr Aleksandrovitš Tolstoi (enne 1770−1844) jalaväekindral
28.09.1844
06.11.1848
Vakantne
4
06.11.1848
08.05.1858
vürst Ivan Leontjevitš Šahhovskoi (1777−1860) jalaväekindral

Ajutise departemangu esimees[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste
1
veebruar 1817
aprill 1817
krahv Nikolai Nikolajevitš Golovin (1756−1821) tõeline salanõunik

Poola kuningriigi asjade departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
14.02.1832
20.01.1856
hiilguslik vürst Varšavski, krahv Ivan Fjodorovitš Paskevitš-Jerivanski (1782−1856) kindralfeldmarssal Poola asehaldur 1832−1856
14.02.1832
09.03.1837
Theodor Engel (1769−1837) tõeline salanõunik Kohusetäitja
21.02.1839
26.11.1839
Dmitri Vassiljevitš Daškov (1788−1839) tõeline salanõunik Kohusetäitja
02.01.1840
20.01.1856
Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) tõeline salanõunik Kohusetäitja
2
22.01.1856
18.05.1861
vürst Mihhail Dmitrijevitš Gortšakov (1793−1861) suurtükiväekindral Poola asehaldur 1856−1861

Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemangu esimees[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste
1
13.01.1900
25.04.1906
Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov (1830−1917) admiral

Riiginõukogu 1906−1917[muuda | muuda lähteteksti]

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes varasemaga muutus reformitud Riiginõukogu struktuur oluliselt. Sel perioodil moodustasid Riiginõukogu üldkogu, riigikantselei, kaks departemangu ja alalised komisjonid.

Riiginõukogu istung 1908. aastal Maria palees

Üldkogu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui seni olid üldkogu koosolekud olnud suletud, siis nüüd muudeti need avalikuks.

Departemangud[muuda | muuda lähteteksti]

Departemangude arv kahanes varasema nelja asemel kaheni.

  • Esimene departemang (Первый департамент) tegeles peaasjalikult õigusküsimustega. See menetles vaidlusküsimusi, mis olid tekkinud senatis, senati ja justiitsministeeriumi vahel, sõja- või admiraliteedinõukogus. Samuti käsitles see õigusrikkumisi, mis puudutasid Riiginõukogu ja Riigiduuma liikmeid, ministreid ja teisi kõrgeid ametnikke (Teenistusastmete tabeli III-I aste), samuti kõrgaadliga (vürst, krahv, parun) seotud kaasusi.
  • Teise departemangu (Второй департамент) pädevusse kuulusid rahandus- ja majandusküsimused. See teostas järelevalvet rahandusministeeriumi, Riigipanga, Riigi aadlimaapanga, Talurahva Põllupanga ja riiklike hoiukassade aastaaruannete üle, samuti käsitles see eraomanduses olnud raudteede ja riigimaade eravaldusse võõrandamisega seotud küsimusi.

Komisjonid[muuda | muuda lähteteksti]

Alalisi komisjone oli nõukogus varasemast tunduvalt rohkem.

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
24.04.1906
20.05.1906
krahv Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) tõeline salanõunik
2
20.05.1906
31.03.1907
Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) tõeline salanõunik
3
10.04.1907
28.06.1914
Mihhail Grigorjevitš Akimov (1847−1914) salanõunik
11.08.1914
15.07.1915
Ivan Jakovlevitš Golubev (1841−1918) tõeline salanõunik Kohusetäitja. Riiginõukogu aseesimees 1906−1917
4
15.07.1915
01.01.1917
Anatoli Nikolajevitš Kulomzin (1838−1923) tõeline salanõunik
5
01.01.1917
27.02.1917
Ivan Grigorjevitš Štšeglovitov (1861−1918) tõeline salanõunik

Riiginõukogu aseesimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1906
01.01.1917
Ivan Jakovlevitš Golubev (1841−1918) tõeline salanõunik (a-st 1906 1. klassi tõeline salanõunik) Riiginõukogu esimehe kohusetäitja 1914–1915
2
01.01.1917
27.02.1917
Vladimir Fjodorovitš Deutrich (1852−1919) tõeline salanõunik

Esimese departemangu esimees[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste
1
24.05.1906
28.01.1916
Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916) tõeline salanõunik

Teise departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste
1
1906
1906
Fjodor Gustavovitš Thörner (Terner) (1835−1912) tõeline salanõunik
2
1906
1915
Nikolai Pavlovitš Petrov (1836−1920) insener-kindral
3
1916
1917
krahv Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (1853−1943) tõeline salanõunik

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 65-70 [1].
  • Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в особенности в царствование императора Александра Первого. Том первый. Ярославль: Тип. М. Х. Фальк, 1892 [2].
  • Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в первый век его образования и деятельности (30 марта 1801−1901 года). Историко-юридический oчерк. Ярославль: 1903 [3].