Riiginõukogu (Venemaa keisririik)
|
See artikkel on aastatel 1810−1917 tegutsenud Venemaa keisririigi seadusandlikust kogust; teiste riikide institutsioonide kohta vaata artiklit Riiginõukogu (täpsustus). |
Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810. aastal asutatud Venemaa keisri kõrgeim seadusandlik kogu, millel oli nõuandev roll ja mille liikmed nimetas keiser ainuisikuliselt. Pärast 1905. aasta revolutsiooni järgseid reforme oli see aastast 1906 parlamendi teine ehk ülemkoda, mille liikmed olid osaliselt valitavad.
Riiginõukogu 1810−1906
[muuda | muuda lähteteksti]
Asutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Riiginõukogu vahetuks eelkäijaks oli 30. märtsil (vkj) 1801 moodustatud nn Alaline nõukogu (Непременный совет), mida kutsuti mitteametlikult ka Riiginõukoguks; sel põhjusel on selle institutsiooni ajalugu arvestatud mõnikord aastast 1801. Keiser Aleksander I asutas Riiginõukogu 1. jaanuaril (vkj) 1810 oma manifestiga "Riiginõukogu loomisest" osana Speranski reformidest.
Pädevus
[muuda | muuda lähteteksti]
Mihhail Speranski reformikava ei viidud täielikult ellu. Tema nägemuses pidi Riiginõukogu olema parlamendi ülemkoda, kuid tegelikult kujunes sellest seadusandlik (nõuandev) kogu, mille liikmeteks said keisri usaldusalused. Nõukogu peamiseks ülesandeks oli seaduseelnõude läbivaatamine, nende väljakuulutamine ja tühistamine. Seaduseelnõud esitasid nõukogule uurimiseks ministrid, kes olid ise Riiginõukogu liikmed. Samas ei olnud nõukogul õigust algatada eelnõusid seaduste muutmiseks ega käsitleda midagi, mida neile ei olnud antud. See üksnes esitas keisrile soovitusi, mida viimasel oli täielik voli eirata. Riiginõukogu käsitles oma istungitel enamasti küsimusi, mis puudutasid eelarvet ja riigi kulutusi.
Esimees
[muuda | muuda lähteteksti]Riiginõukogu juhtis esimees, kelle keiser nimetas ametisse igal aastal. Aastatel 1812−1865 oli esimees ühtlasi Ministrite Komitee esimees. 1865−1905 juhtisid Riiginõukogu esimeestena suurvürstid.
Liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend
Nõukogu liikmed nimetas ametisse ja vabastas sellest keiser ainuisikuliselt. Ehkki seisuslikke piiranguid ei seatud, moodustasid aadlikud liikmeskonnast ülekaaluka enamuse. Enamasti tähendas liikmeks nimetamine tegelikult eluaegset positsiooni. Ministrid kuulusid tänu oma ametikohale (ex-officio) automaatselt Riiginõukokku. Samuti oli liikmete hulgas alati mõni keiserliku perekonna liige (ajavahemikul 1825−1902 nimetati neid nõukokku 15). Liikmete arv kasvas aja jooksul: kui 1810. aastal oli nõukogus liikmeid korraga 35 (koos Alalise nõukogu liikmetega), siis sajandi lõpuks oli see tõusnud 60 ja XX sajandi algul kuulus Riiginõukokku juba 90 liiget. Ajavahemikul 1810−1906 nimetas keiser Riiginõukogu liikmeks 516 isikut.
Riiginõukogu liikmete arv valitsejati
[muuda | muuda lähteteksti]| Valitseja | Aleksander I | Nikolai I | Aleksander II | Aleksander III | Nikolai II | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Liikmed |
Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Riiginõukogu moodustasid üldkogu, Riigikantselei, departemangud ja erinevad komisjonid.
Riigikantselei
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Riigikantselei (Venemaa keisririik)
Departemangud
[muuda | muuda lähteteksti]Riiginõukogu asutamisel 1810. aastal moodustati neli departemangu, millest kolm jäid püsima 1906. aastani. Departemange juhtisid esimehed.
Need departemangud olid:
- Seaduste departemang (Департамент законов)
- Tsiviil- ja vaimulike asjade departemang (Департамент гражданских и духовных дел)
- Riigimajanduse departemang (Департамент государственной экономии)
- Sõjaliste asjade departemang (Департамент военных дел). See struktuuriüksus lakkas toimimast juba 1854. aastal, ehkki ametlikult kaotati see 1901. aastal. Esimees oli ametis aastani 1858, liikmed kuni 1859.
Hiljem asutatud departemangud:
- Ajutine departemang (Временный департамент) oli lühiajaline struktuuriüksus, mis tegutses 1817. aasta veebruarist aprillini. Krahv Nikolai Golovini juhtimisel käsitles see rahandusküsimusi. Ehkki ametlikult seda departemangu ei kaotatud, lõpetas see sisulise töö samal aastal.
- Poola kuningriigi asjade departemang (Департамент дел Царства Польского) loodi 1832. aastal pärast Poola kuningriigi autonoomia kaotamist. Departemangu esimees oli ühtlasi Poola asehaldur.
- Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemang (Департамент промышленности, наук и торговли) asutati 1900. aastal
Komisjonid
[muuda | muuda lähteteksti]- Seadusloome komisjon (Комиссия составления законов). See institutsioon oli loodud juba 1796. aastal, Riiginõukoguga liideti see 1810. aastal. Pärast Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku kantselei II osakonna asutamist 1826. aastal komisjon kaotati ja selle pädevus läks üle nimetatud osakonnale. 1882. aastal allutati see uuesti Riiginõukogule − nüüd küll osakonnana (Кодификационный отдел). See kaotati 1893. aastal, mil selle ülesanded läksid Riigikantseleile.
- Palvekirjade komisjon (Комиссия по принятию прошений) allus Riiginõukogule aastatel 1810−1835. Selle eesmärk oli menetleda valitsusasutuste vastu esitatud kaebusi, samuti tegeles see mitmesuguste hüvitiste määramise küsimustega. 1835. aastal allutati see otse keisrile.
Juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]Riiginõukogu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (1754−1826) | riigikantsler | Venemaa välisminister 1807−1814 | |||
|
krahv (a-st 1814 hiilguslik vürst) Nikolai Ivanovitš Saltõkov (1736−1816) | kindralfeldmarssal | ||||
.jpg)
|
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) | 1. klassi tõeline salanõunik | ||||
|
krahv (a-st 1831 vürst) Viktor Pavlovitš Kotšubei (1768−1834) | tõeline salanõunik (a-st 1834 kantsler) | ||||
|
krahv (a-st 1835) Nikolai Nikolajevitš Novosiltsov (1761−1838) | tõeline salanõunik | ||||
|
krahv (a-st 1839 vürst) Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (1777−1847) | ratsaväekindral | ||||
|
krahv Vassili Vassiljevitš Levašov (1783−1848) | ratsaväekindral | ||||
|
vürst Aleksandr Ivanovitš Tšernõšov (1786−1857) | ratsaväekindral | Venemaa sõjaminister 1827−1852 | |||
|
vürst Aleksei Fjodorovitš Orlov (1787−1862) | ratsaväekindral | ||||
|
Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) | tõeline salanõunik | ||||
.jpg)
|
vürst Pavel Pavlovitš Gagarin (1789−1872) | tõeline salanõunik | ||||
|
suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827−1892) | kindraladmiral | ||||
|
suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832−1909) | kindralfeldmarssal | ||||
.jpg)
|
krahv Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) | tõeline salanõunik |
Seaduste departemangu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
krahv Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (1739−1812) | tõeline salanõunik | ||||
|
krahv Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826) | tõeline salanõunik | Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1816−1819 | |||
|
|
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) | tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) | Tsiviil- ja vaimulike asjade 1810−1816 ning riigimajanduse departemangu esimees 1812−1816 | |||
|
|
krahv Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826) | tõeline salanõunik | Teine ametiaeg | |||
|
vürst Dmitri Ivanovitš Lobanov-Rostovski (1758−1838) | jalaväekindral | ||||
|
Vassili Aleksandrovitš Paškov (1764−1838) | kindralmajor | ||||
|
krahv Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (1777−1847) | ratsaväekindral | ||||
|
krahv (a-st 1839) Mihhail Mihhailovitš Speranski (1772−1839) | tõeline salanõunik | ||||
|
Dmitri Vassiljevitš Daškov (1788−1839) | tõeline salanõunik | ||||
|
|
krahv (a-st 1842) Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) | tõeline salanõunik | ||||
|
|
vürst Pavel Pavlovitš Gagarin (1789−1872) | tõeline salanõunik | ||||
|
vabahärra Modest von Korff (1800−1876) | tõeline salanõunik | ||||
|
vürst Aleksandr Mihhailovitš Urussov (1767−1853) | tõeline salanõunik | ||||
|
Jegor Pavlovitš Staritski (1825−1899) | tõeline salanõunik | ||||
.jpg)
|
vabahärra Alexander von Nicolay (1821−1899) | tõeline salanõunik | ||||
|
|
Dmitri Martõnovitš Solski (1883−1910) | tõeline salanõunik | ||||
|
Mihhail Nikolajevitš Ostrovski (1827−1901) | tõeline salanõunik | ||||
|
Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) | tõeline salanõunik | Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1897−1899 |
Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
|
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) | tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) | Seaduste departemangu esimees 1812−1816 | |||
|
|
krahv (a-st 1831 vürst) Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826) | tõeline salanõunik | Seaduste departemangu esimees 1812 | |||
|
Vassili Stepanovitš Popov (1745−1822) | tõeline salanõunik | ||||
|
krahv (a-st 1834) Nikolai Semjonovitš Mordvinov (1754−1826) | admiral | Riigimajanduse departemangu esimees 1810−1812 ja 1816−1818 | |||
|
Sergei Sergejevitš Kušnikov (1765−1839) | tõeline salanõunik | ||||
|
Oldenburgi hertsog Konstantin Friedrich Peter (1812−1881) | jalaväekindral | ||||
|
Dmitri Nikolajevitš Zamjatin (1805−1881) | |||||
|
Vladimir Pavlovitš Titov (1807−1891) | tõeline salanõunik | ||||
|
Nikolai Ivanovitš Stojanovski (1821−1900) | tõeline salanõunik | ||||
|
|
Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) | tõeline salanõunik | Seaduste departemangu esimees 1900−1905 | |||
|
Nikolai Nikolajevitš Selifontov (1825−1901) | ratsaväekindral | ||||
|
Nikolai Nikolajevitš Gerhard (1838−1929) | tõeline salanõunik |
Riigimajanduse departemangu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
|
krahv Nikolai Semjonovitš Mordvinov (1754−1826) | admiral | Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1822−1838 | |||
|
|
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) | tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) | Tsiviil- ja vaimulike asjade departemangu esimees 1810−1816 | |||
|
|
krahv Nikolai Semjonovitš Mordvinov (1754−1826) | admiral | Teine ametiaeg | |||
|
krahv Nikolai Nikolajevitš Golovin (1756−1821) | tõeline salanõunik | ||||
.jpg)
|
vürst Aleksandr Borissovitš Kurakin (1752−1818) | 1. klassi tõeline salanõunik | ||||
|
krahv Giulio Renato de Litta Visconti Arese (1763−1839) | viitseadmiral | ||||
|
|
krahv Vassili Vassiljevitš Levašov (1783−1848) | ratsaväekindral | ||||
| krahv Aleksandr Dmitrijevitš Gurjev (1785−1865) | tõeline salanõunik | |||||
.jpg)
|
Peter Felix Brock (1805−1858) | tõeline salanõunik | ||||
|
Konstantin Vladimirovitš Tševkin (1803−1875) | jalaväekindral | ||||
|
Aleksandr Agejevitš Abaza (1821−1895) | tõeline salanõunik | ||||
|
krahv Johann Eduard von Baranoff (1811−1884) | jalaväekindral | ||||
|
|
Aleksandr Agejevitš Abaza (1821−1895) | tõeline salanõunik | Teine ametiaeg | |||
|
|
krahv (a-st 1902) Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) | tõeline salanõunik |
Sõjaliste asjade departemangu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
krahv Aleksei Andrejevitš Araktšejev (1769−1834) | suurtükiväekindral | ||||
|
|
hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) | tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik) | ||||
|
|
krahv Aleksei Andrejevitš Araktšejev (1769−1834) | suurtükiväekindral | Teine ametiaeg | |||
|
krahv Pjotr Aleksandrovitš Tolstoi (enne 1770−1844) | jalaväekindral | ||||
| Vakantne | ||||||
|
vürst Ivan Leontjevitš Šahhovskoi (1777−1860) | jalaväekindral |
Ajutise departemangu esimees
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|---|
|
|
krahv Nikolai Nikolajevitš Golovin (1756−1821) | tõeline salanõunik |
Poola kuningriigi asjade departemangu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
hiilguslik vürst Varšavski, krahv Ivan Fjodorovitš Paskevitš-Jerivanski (1782−1856) | kindralfeldmarssal | Poola asehaldur 1832−1856 | |||
| Theodor Engel (1769−1837) | tõeline salanõunik | Kohusetäitja | ||||
|
|
Dmitri Vassiljevitš Daškov (1788−1839) | tõeline salanõunik | Kohusetäitja | |||
|
|
Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) | tõeline salanõunik | Kohusetäitja | |||
,_by_Jan_Ksawery_Kaniewski_(1805-1867).jpg)
|
vürst Mihhail Dmitrijevitš Gortšakov (1793−1861) | suurtükiväekindral | Poola asehaldur 1856−1861 |
Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemangu esimees
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|---|
|
Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov (1830−1917) | admiral |
Riiginõukogu 1906−1917
[muuda | muuda lähteteksti]Struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Võrreldes varasemaga muutus reformitud Riiginõukogu struktuur oluliselt. Sel perioodil moodustasid Riiginõukogu üldkogu, riigikantselei, kaks departemangu ja alalised komisjonid.
Üldkogu
[muuda | muuda lähteteksti]Kui seni olid üldkogu koosolekud olnud suletud, siis nüüd muudeti need avalikuks.
Departemangud
[muuda | muuda lähteteksti]Departemangude arv kahanes varasema nelja asemel kaheni.
- Esimene departemang (Первый департамент) tegeles peaasjalikult õigusküsimustega. See menetles vaidlusküsimusi, mis olid tekkinud senatis, senati ja justiitsministeeriumi vahel, sõja- või admiraliteedinõukogus. Samuti käsitles see õigusrikkumisi, mis puudutasid Riiginõukogu ja Riigiduuma liikmeid, ministreid ja teisi kõrgeid ametnikke (Teenistusastmete tabeli III-I aste), samuti kõrgaadliga (vürst, krahv, parun) seotud kaasusi.
- Teise departemangu (Второй департамент) pädevusse kuulusid rahandus- ja majandusküsimused. See teostas järelevalvet rahandusministeeriumi, Riigipanga, Riigi aadlimaapanga, Talurahva Põllupanga ja riiklike hoiukassade aastaaruannete üle, samuti käsitles see eraomanduses olnud raudteede ja riigimaade eravaldusse võõrandamisega seotud küsimusi.
Komisjonid
[muuda | muuda lähteteksti]Alalisi komisjone oli nõukogus varasemast tunduvalt rohkem.
Juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]Riiginõukogu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
|
krahv Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) | tõeline salanõunik | ||||
|
|
Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) | tõeline salanõunik | ||||
|
Mihhail Grigorjevitš Akimov (1847−1914) | salanõunik | ||||
|
Ivan Jakovlevitš Golubev (1841−1918) | tõeline salanõunik | Kohusetäitja. Riiginõukogu aseesimees 1906−1917 | |||
|
Anatoli Nikolajevitš Kulomzin (1838−1923) | tõeline salanõunik | ||||
|
Ivan Grigorjevitš Štšeglovitov (1861−1918) | tõeline salanõunik |
Riiginõukogu aseesimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
|
Ivan Jakovlevitš Golubev (1841−1918) | tõeline salanõunik (a-st 1906 1. klassi tõeline salanõunik) | Riiginõukogu esimehe kohusetäitja 1914–1915 | |||
|
Vladimir Fjodorovitš Deutrich (1852−1919) | tõeline salanõunik |
Esimese departemangu esimees
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|---|
|
Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916) | tõeline salanõunik |
Teise departemangu esimehed
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|---|
|
Fjodor Gustavovitš Thörner (Terner) (1835−1912) | tõeline salanõunik | |||
|
Nikolai Pavlovitš Petrov (1836−1920) | insener-kindral | |||
|
krahv Vladimir Nikolajevitš Kokovtsov (1853−1943) | tõeline salanõunik |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 65-70 [1].
- Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в особенности в царствование императора Александра Первого. Том первый. Ярославль: Тип. М. Х. Фальк, 1892 [2].
- Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в первый век его образования и деятельности (30 марта 1801−1901 года). Историко-юридический oчерк. Ярославль: 1903 [3].