Reklaamkingitus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tüüpiline näide reklaamkingitusest on Tartu linna logoga kompvekid

Reklaamkingitus, ärikingitus või firmakingitus on ettevõtte, asutuse, omavalitsuse või riigi logo, nime või kontaktandmetega meene.

Reklaamkingitusi jagatakse olemasolevatele ja potentsiaalsetele klientidele või oma firma töötajatele eesmärgiga tõsta bränditeadlikkust, suurendada lojaalsust ja meelitada ligi uusi potentsiaalseid kliente.

Levinumad reklaamkingitused on ettevõtte logoga pastapliiatsid, kruusid, T-särgid, kalendrid ja võtmehoidjad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1789. aastal George Washingtoni ametisseastumise päeval jagatud mälestusnööpidest on reklaamkingituste eesmärgid jäänud sarnaseks tänapäevani – tõsta teadlikkust ja saavutada toetust mingile ideele, inimesele või ettevõttele. Kuigi 19. sajandi alguses liikusid juba esimesed reklaamkalendrid ja joonlauad, puudus veel spetsiaalne organiseeritud tootmisharu. Alles sajandi lõpupoole viis ettevõtete arusaam reklaami- ja ärikingituste vajalikkusest nende tootmise laiema arenguni.

Kõige varasemad tooted olidki tavaliselt pigem praktilist laadi ja lähtusid rohkem firmade enda arusaamast, mida nende kliendid vajavad ja kõige sagedamini kasutavad. Siia alla kuulusid lehvikud, kalendrid, kotid ja isegi hobustele mõeldud tekid. Neid tooteid regulaarselt kasutades ei olnud ettevõtte nimi kunagi kaugel selle omanikust ja nimi oli nähtav ka kõikidele teistele potentsiaalsetele klientidele. Arvestades, et tollal puudusid televisioon ja raadio, oli kahtlemata tegu edukaga reklaamivahendiga.

Tõeline plahvatuslik areng reklaamkingitööstuses leidis aset aga alles 1970. aastatel, kui järjest suurenev hulk ettevõtteid mõistis oma logoga reklaamkingituste jagamise kasulikkust. Kui algusaastetel oli tootevalik pigem limiteeritud, siis 1980. aastate alguses kasvasid tänu edasimüüjate vajadustele välja esimesed tootekataloogid, mida nad said märgistada oma sümboolikaga ja vajadusel jagada klientidele.

Kuni 1990ndateni oli reklaamkingituste müügis alati kindel tipphetk või hooaeg, mil enamus tooteid müüdi. Mõistagi oli tegu jõulude ja kingituste jagamise ajaga. Varajastel 1990ndatel toimus aga pöördepunkt, sest jõulukinkide jagamine multikultuurses Suurbritannias oli muutunud vähem olulisemaks. Ka ettevõtted olid muutumas järjest leidlikumaks ja kasutasid reklaamkingitusi julgemalt terve aasta läbi oma brändide, toodete ja ürituste esile toomiseks. 21. sajandi alguses oli hakanud muutuma ka reklaamkataloogide kord, sest kataloog polnud enam võimeline ära mahutama meeletut tootevalikut. 2007. aastaks oli rõhk füüsilistelt kataloogidelt liikunud elektroonilistele kataloogidele. Enamik firmasid hakkas katalooge saatma posti asemel hoopiski meili teel. Kataloogist oli saanud nüüdseks pigem ettevõtte visiitkaart kui peamine müügivahend ja selle eesmärk oli anda ülevaade ettevõtte üldisest kontseptsioonist.

Tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

Tampotrükk[muuda | muuda lähteteksti]

Tampotrükki kasutatakse logode ja kirjade pealekandmiseks väikeste mõõtmete ja kõva pinnaga esemetele. Trükkimisel kantakse kujutis pinnale templi põhimõttel, kujundus trükipadjal on peegelpildis. Tampotrükk on üks levinumaid sümboolika pealekandmise meetodeid.

Materjalid: keraamika, metall, plastmass, klaas, puit, nahk.

Võimalikud tooted: pastapliiatsid ja muud kirjutusvahendid, kruusid-klaasid, võtmehoidjad, mapid, kellad, tulemasinad, mälupulgad, registraatorid, helkurid, kilekaaned, mapid, märkmikud, rahakotid, pisiplastika, mälupulgad.

Siiditrükk[muuda | muuda lähteteksti]

Siiditrüki puhul kantakse kujutis trükitavale pinnale läbi trükisiidi, mis on pingutatud raamile. Meetod on lihtne, mis võimaldab kujutisi kanda väga erinevatele materjalidele.

Materjalid: Tekstiil, plastikud (kleepkile, PVC, metall (alumiinium), klaas, paberid ja papid, puit (vineer)

Võimalikud tooted: t-särgid, kaelapaelad, tassid, pastakad, võtmehoidjad, polod, pusad, vihmavarjud, registraatorid, kilekaaned, jne.

Tikand[muuda | muuda lähteteksti]

Masintikand kantakse tekstiilile tikkimismasinaga vastava programmi järgi. Pistete arv ja tikandi pindala määravad toote hinna – mida suurem pindala ja pistete arv, sellest tuleneb lõpphind. Hea kvaliteedi saavutamiseks tuleks kasutada ka aluskangast, mis aitab säilitada kindlat kuju.

Materjalid: erinevad kangad, fliis, siid, lina, trikotaaž, kašmiir, samet, nahk, kunstnahk.

Võimalikud tooted: joped, mütsid, fliisid, sallid, kindad, polod, T-särgid jne.

Graveerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Graveerimisel kasutatakse kahte meetodit – mehaaniline ja lasergraveerimine. Lasergraveerimise puhul kõrvetatakse materjali pinnale laserkiirega (näiteks puit ja nahk). Mehaanilise graveerimise puhul tekitatakse soovitud kujutis pinnale lõiketera abil. Graveerida on võimalik mitmesuguseid kujundeid, logo, teksti jms.

Materjalid: klaas, nahk, puit, metall ja akrüülklaas.

Võimalikud tooted: välgumihklid, sildid, karikad, pokaalid, vaasid

Kuumpresstrükk[muuda | muuda lähteteksti]

Kujutis trükitakse termosiirdekilele, lõigatakse välja, asetatakse trükitava toote peale ning pressitakse kuumust ja survet kasutades tootele.

Materjalid: tekstiiltooted

Võimalikud tooted: T-särgid, nokamütsid, polod, spordirõivad, töörõivad, joped, kotid, lipud

Presstrükk (pimetrükk, surutrükk)[muuda | muuda lähteteksti]

Tootele pressitakse reljeefne logo, tekst või muu kujutis. Kujutis on materjaliga sama värvi, kuid reljeefselt materjalist selgelt eristatav.

Materjalid: nahk, kunstnahk

Võimalikud tooted: kalendermärkmikud, rahakotid, mapid jne.

Fooliumtrükk[muuda | muuda lähteteksti]

Logo, tekst või kujutis kantakse esemele termilise töötlusega õhuke metallist kile (foolium). Kasutatakse peamiselt kuldsete ja hõbedaste kujutiste loomiseks, muud värvitoonid on veel must, punane, roheline ja sinine. Kujutis pressitakse tootele, seega jääb kujutis toote pinnast veidi madalam.

Materjalid: nahk, kunstnahk

Võimalikud tooted: kalendermärkmikud, rahakotid, mapid jne.