Reason, Truth and History

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

"Reason, Truth and History" ("Mõistus, tõde ja ajalugu") on Hilary Putnami filosoofiline raamat. See ilmus 1981 Cambridge University Pressi väljaandel.

Kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Autor püüab vabaneda mitme dihhotoomia survest, millest peamine on objektiivne ja subjektiivne vaade tõele ja mõistusele. Kui mõni niisugune dihhotoomia on aktsepteeritud kui vaadete ja mõtlemisstiilide tüübid, siis hakatakse neid vastandeid võtma peaaegu ideoloogiliste siltidena. Paljud filosoofid pooldavad mõnd tõe "koopiateooria" (tõe vastavusteooria) varianti ning näevad ainsa alternatiivina tõe objektiivsuse eitamist ning kapituleerumist ideele, et kõik mõtteskeemid ja vaatekohad on lootusetult subjektiivsed. Julge vähemus (Thomas Kuhn vähemalt mõnes meeleolus, Paul Feyerabend, Michel Foucault) seab end vastupidise sildi alla. Nad nõustuvad, et naiivse tõekontseptsiooni alternatiiv on näha mõtlemist, ideoloogiaid, teooriaid subjektiivsetena ning kaitsevad jõuliselt relativistlikku ja subjektiivset vaadet. Filosoofilise vaidluse ideoloogilisus ei ole tingimata halb: kõige täpsemateski teadustes kaitstakse ja rünnatakse uusi ideid erapooliku jõulisusega. Ka poliitikas on polariseerumine ja ideoloogiline tulisus mõnikord vajalikud, et probleemile moraalset tõsidust anda. Ent aja jooksul saavad uutest ideedest vanad, nad pole enam väljakutsuvad, ja see, mis varem keskendas tähelepanu, hakkab nüüd takistama uute alternatiivide uurimist. Tõeteooriate vaidluses on see juhtunud. Esimeses kolmes peatükis selgitab Putnam tõekontseptsiooni, mis ühendab objektiivsed ja subjektiivsed komponendid. See vaade ulatub tagasi Immanuel Kantini. Koopiakontseptsiooni saab tagasi lükata, omistamata kõike ajavaimule, geštaldivahetustele või ideoloogiale.

Tõe ja ratsionaalsuse vahel on väga tihe seos. Fakti ainus kriteerium on see, et teda on ratsionaalne aktsepteerida. Näiteks kui on ratsionaalne aktsepteerida, et pilt on ilus, siis saab olla fakt, et pilt on ilus. Nii et saavad olla väärtusfaktid. Aga ratsionaalne aktsepteeritavus ja tõesus on erinevad mõisted. Jääb alles realistlik intuitsioon, et väide võib olla mingil ajal ratsionaalselt aktsepteeritav, kuid mitte tõene.

Putnam ei usu, et ratsionaalsust defineerivad muutumatud kaanonid või printsiibid. Metodoloogilised printsiibid on seotud meie maailmavaatega, sealhulgas vaatega iseendile kui maailma osadele, ja muutuvad ajaga. Sellest, et meie arusaamad mõistusest ajaloos arenevad, ei tee Putnam järeldust, et mõistus ise saab midagi olla või millekski areneda, ega lõpeta kultuurirelativismi ja strukturalismi seguga.

Ratsionaalsus ei piirdu laboriteadusega ega ole seal põhimõtteliselt teistsugune kui mujal.

1 Ajud tõrres (Brains in a vat)[muuda | muuda lähteteksti]

Sipelgas jätab liival liikudes jälje, mis juhuslikult meenutab Churchilli. Kas sipelgas tegi pildi, mis kujutab Churchilli? Enamik inimesi ütleks, et ei, sest sipelgal polnud kavatsust, kuid meie võime seda joont pildina näha.