Raudondvarise mõis

Raudondvarise mõis (leedu Raudondvario dvaras) on endine mõis Leedus Kaunase rajoonis Raudondvarise vallas Raudondvarises. Mõisakompleks asub Nevėžise jõe kaldal, aadressil Pilies takas 1.^[1] Mõisakompleks on aastast 2008 kultuurimälestisena kaitse all.

Raudondvarises asus varem ristisõdijate linnus. Pärast sai sellest Poola kuningate valdus. Legendi kohaselt olevat Zygmunt II August andnud selle oma abikaasale Barbara Radziwiłłówna, kes olevat ka alustanud mõisa praeguse peahoone ehitamist. Ajaloolistes ürikutes on mõisa esimest korda eravaldusena mainitud siiski alles aastal 1615. Esimesed teadaolevad omanikud olid Gintowt-Dziewałtowskid. Aastal 1652 läks see Kossakowskite valdusest Radziwillide omandisse. Nemad rajasid ka mõisa praeguse peahoone. Aastal 1662 omandasid selle Worłowskid, XVIII sajandil läks see Zabiełłode valdusse ja aastal 1819 said selle omanikuks Tyszkiewiczid. Suurem osa praegusest mõisakompleksist on just selle suguvõsa rajatud, ka rajasid nad mõisa juurde pargi.^[2]

Aastal 1831 põles mõisa peahoone ja nii tuli Tyszkiewiczitel see taastada. Töid juhtisid Cesare Anichini, leedulane Jonas Margevičius ja Saksamaalt pärit arhitekt Voler. Aastal 1837–1839 valmis kasvuhoone, aastal 1839 rajasid nad lõunapoolsele kontorihoonele teise korruse, aastal 1840 valmis põhjapoolne kontorihoone. Sajandi keskpaiku valmis tall-tõllakuur. Aastaks 1855 olid taastamistööd lõppenud. Tyszkiewiczitele kuulus mõis kuni aastani 1915.^[3]

Mõisakompleksi kuuluvad renessanss-stiilis peahoone, kaks kontorihoonet, kaks aita, tall, kasvuhoone, kus kasvatati ka sidrunipuid, mõisavalitseja maja, jääkelder ja väravad, mis pärinevad XIX sajandist. Peahoone muutus Tyszkiewiczite ajal kultuurikeskuseks, hoones asusid kunstigalerii ja 20 000 raamatuga raamatukogu, kus asusid ka paljud XVI ja XVII sajandist pärinevad käsikirjad. Galeriis olid Leonardo da Vinci, Rubensi, Caravaggio ja Jan Matejko maalid. I maailmasõja ajal asus mõisa peahoones Ober Osti peavalitsus.^[4] Selle juures töötas mõnda aega ka Arnold Zweig, kes kirjeldas hiljem lossi ja selle raamatukogu oma romaanis "Einsetzung eines Königs".^[5] Sõja järel asus hoones Leedu emade organisatsiooni asutatud lastekodu. Aastal 1944 süütasid taganevad saksa väed peahoone ja kasvuhoone põlema.

Aastal 1958 hakkas mõisas tegutsema Leedu põllumajanduse mehhaniseerimise ja elektrifitseerimise instituut. Aastail 1959–1973 mõisakompleks restaureeriti. Hiljem hakkas mõisas tegutsema Põllumajandusinstituut, mis allub aastast 1996 Aleksandras Stulginskise ülikoolile. Aastal 1994 rajati mõisa peahoonesse Raudondvarise ja Tyszkiewiczite ajalugu tutvustav näitus, aastast 2002 asub seal ka helilooja Juozas Naujalis memoriaalmuuseum.

Jääkeldris asub Kaunase rajooni turismiinfokeskus. Kasvuhoonesse on tänapäeval rajatud restoran. Tallis asub 500-kohaline kontserdi- ja teatrisaal; ka on sinna rajatud kunstiinkubaator.^[6]

Park rajati aastal 1938, selle pindala on 3,8 hektarit. Põhjaosas läheb see üle metsaks. Pargis kasvavad punane vaher, valge mänd ja läänepärn.