Raudkärblased
| Raudkärblased | |
|---|---|
 Pääsukärbes Stenepteryx hirundinis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Kahetiivalised Diptera |
| Alamselts |
Kärbselised Brachycera |
| Sugukond |
Raudkärblased Hippoboscidae |
Raudkärblased (Hippoboscidae) on sugukond kahetiivaliste seltsis.
Enamik liike on imetajate ja lindude ektoparasiidid.
Maailmas ligi 250 liiki, Eestis kümmekond.
Raudkärblase keha on lai ja lame, tiivad on tihedalt keha vastu surutud või puuduvad hoopis. Kehakatted on raudkärblastel väga tugevad. Pikad hambuliste küünistega varustatud jalad aitavad putukal liibuda kindlalt karvadesse, sulestikku või nahale, et seal siis verd imeda. Raudkärblased toituvad ainult peremehe verest. Vastne teeb kogu arengu läbi emaslooma kehas ja nukkub kohe pärast sünnitamist. Vastsed sünnivad ükshaaval, seetõttu pole raudkärbeste viljakus eriti suur.
Lindudel parasiteerivad liigid võivad edukalt elada mitmel linnuliigil, imetajatel elavad liigid aga on tavaliselt monofaagsed. Nii elab hobuse-raudkärbes ainult hobustel, lamba-raudkärbes vaid lammastel. Raudkärblaste hulka kuulub ka põdrakärbes, keda võib eriti suve lõpul Eesti metsades palju kohata.
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Crataerina pallida – piiritajakärbes
- Hippobosca equina – hobuse-raudkärbes (pärast 1962. a. pole leitud)
- Melophagus ovinus – lambakärbes ehk lamba-raudkärbes (jäänud haruldaseks)
- Lipoptena cervi – põdrakärbes
- Lipoptena forticetosa – hirvekärbes
- Stenepteryx hirundinis – pääsukärbes
- Ornithomya – perekond linnukärbes
- Ornithomya avicularia
- Ornithomya chloropus
- Ornithomya fringillina
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kurina, Olavi 2025. Põdrakärbes ja tema sugulased. Eesti Loodus 5: 66–68.