Avdy Andresson

Allikas: Vikipeedia

Avdy Andresson (15. november 1899 Viluvere27. august 1990 Deerfield, New Jersey) oli Eesti sõjaväelane (veltveebel, hiljem vaidlusalune kolonel), Vabariigi Valitsuse eksiilis sõjaminister 3. aprillist 1973 kuni 20. juunini 1990 ja vaidlusalune Sõjavägede Juhataja alates 14. oktoobrist 1975.

Avdy Andresson oli hariduselt iseõppija, kuulas eri ülikoolide loomaarsti- ja põllumajandusteaduskondade loenguid. Korporatsioon Fraternitas Tartuensise vilistlane 1970.

Avdy Andresson töötas Viluvere vallakirjutaja abina, teenis ratsaväelasena Esimeses maailmasõjas Vene ja Vabadussõjas Eesti sõjaväes, jätkas teenistust ka rahuajal Ratsarügemendis üleajateenijana. Ratsakuulipildurite eskadronivahtmeister 1920–1936, Sõjaministeeriumi hobusekasvanduse veterinaarvelsker 1936–1940. Allohvitseride Keskkogu juhatuse liige. Lahkus Eestis järelümberasumise korras. Teises maailmasõjas teenis Saksa sõjaväes, enda väitel viimati ratsaväerügemendi ülemana kapteni auastmes. Pärast sõda elas USA-s ja osales kuni 1970. aastateni aktiivselt eesti vabadusvõitlejate organisatsioonides [Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Ülemaailmne Eesti Võitlejate Keskus (esimees), Seabrooki Eesti Selts (esimees), Seabrooki Eesti Võitlejate Ühing (esimees), Eesti Vabadusvõitlejate Liit (esimees)], sõjaministriks nimetatuna üritas 1970. aastail asutada Vabariigi Valitsust eksiilis toetavat sõjaväelist organisatsiooni relvastatud vabadusvõitluse ettevalmistamiseks. Oli oma vaadete ja mõtlematute sammude tõttu vastuolus valitsuse Rootsis asuva liikmete enamusega ja eesti sõjaveteranidega. Andis välja ajakirja Virgats, on avaldanud artikleid Vabadussõja ajaloost. Sõjavägede Juhatajaks nimetamise järel esitati Heinrich Marga poolt Vabariigi Valitsuse koosseisust vabastamiseks, mis teadmata põhjusel ära jäi (Vabariigi Valitsuse liikmeks jäi ta edasi).

Teenetemärk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsitaat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minu kolmekümneaastasest teenistusest keiserlikus Vene-, Eesti Vabariigi ja Saksa armees saadud kogemuste varal on minule langenud, mitte ainult minu enese, vaid ka eesti sõjajõudude ja rahva ettevalmistamine vabadusvõitluseks, mida näen olevat tulemas ja milleks rahvas on halvemini ette valmistatud, kui ta peaks olema.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hobune ja ratsavägi moodsas armees. Võitleja, mai 1955, nr. 5, lk. 8.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tõotan ustavaks jääda...." Koostanud Enn Nõu ja Mart Orav. Eesti Kirjanduse Selts 2004. ISBN 9985-9544-0-8

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]