Rapanui keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Rapanui (Rapanui) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Tšiilis |
| Kokku kõnelejaid | 800 (emakeelena) |
| Keelesugulus |
Austroneesia keeled Polüneesia keeled Rapanui keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Tšiili |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-2 | rap |
| ISO 639-3 | rap |
Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv austroneesia keel. Rapanui keelt räägitakse Tšiilile kuuluval Lihavõttesaarel (tuntud ka kui Rapanui saar), mille rahvaarv on natuke alla 4000[1]. Umbes 3700 inimest Tšiilis ja Lihavõttesaarel peab end rapanuiks. Viimastel andmetel räägib rapanui keelt vabalt umbes 800 inimest. Tänapäeval räägivad paljud täiskasvanud rapanuid hispaania keelt. Kasutatakse ladina kirja.
Keele kood rahvusvahelise standardi ISO 639-3 järgi on rap. Keele staatus on 6b, mis tähendab seda, et keel on ohustatud seisundis. Sõnajärje tüüp on VSO.
Foneetika
[muuda | muuda lähteteksti]Kaashäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]| Labiaalid | Alveolaarid | Velaarid | Larüngaalid | |
|---|---|---|---|---|
| Nasaalid | m | n | ŋ | |
| Klusiilid | p | t | k | ʔ |
| Frikatiivid | v | h | ||
| Puutehäälik | ɾ |
Täishäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]| Ees- | Kesk- | Taga- | |
|---|---|---|---|
| Kõrged | i | u | |
| Keskmised | e | o | |
| Madalad | a |
Morfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Silbid saavad olla ainult kas konsonant vokaal või lihtsalt vokaal. Sõnalõpulisi konsonante ei esine.
Süntaks
[muuda | muuda lähteteksti]Lauseliikmete järjekord on öeldis-alus-sihitis (VSO). Rapanui keeles kasutatakse laialdaselt reduplikatsiooni, näiteks värvuste tähistamiseks ‘ehu – udu > ‘ehu ‘ehu – tumehall. Jah/ei-küsimustele vastatakse intonatsiooni abil. Vorm jääb samasuguseks nagu väide.
Näide
[muuda | muuda lähteteksti]He hakahu koe i te rama – pane tõrvik põlema
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1- (ka) tahi,
- 2- (ka) rua,
- 3-(ka) toru,
- 4-(ka) ha,
- 5-(ka) rima,
- 6-(ka) ono,
- 7-(ka) hitu,
- 8- (ka) va´u/varu,
- 9- (ka) iva,
- 10-(ka) aŋahuru