Rapanui keel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rapanui (Rapanui)
Kõneldakse Tšiilis,
Kokku kõnelejaid 800 (emakeelena)
Keelesugulus Austroneesia keeled
Polüneesia keeled
Rapanui keel
Ametlik staatus
Ametlik keel Tšiili

Rapanui keel on Polüneesia keelkonna Ida-Polüneesia rühma kuuluv keel austroneesia keel. Rapanui keelt räägitakse Lihavõttesaarel (tuntud ka kui Rapanui saar).[1] Selle saare rahvaarv on natuke alla 4000 ja see kuulub Tšiilile. [1] Umbes 3700 inimest Tšiilis ja Lihavõttesaarel väidavad, et nende etniline taust on rapanui. Kuid viimastel andmetel räägib rapanuid vabalt u 800 inimest. Tänapäeval räägivad paljud täiskasvanud rapanuilased hispaania keelt. Kasutatakse ladina kirja.

Keele ISO-639-3 kood on rap.

Keele staatus on 6b, mis tähendab seda, et keel on ohustatud seisundis.

Sõnajärje tüpoloogia on VSO.

Foneetika[muuda | muuda lähteteksti]

Kaashäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Labiaalid Alveolaarid Velaarid Larüngaalid
Nasaalid m n ŋ
Klusiilid p t k ʔ
Frikatiivid v h
Puutehäälik ɾ

Täishäälikud[muuda | muuda lähteteksti]

Ees- Kesk- Taga-
Kõrged i u
Keskmised e o
Madalad a

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Silbid saavad olla ainult kas konsonant vokaal või lihtsalt vokaal. Sõnalõpulisi konsonante ei esine.

Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]

Lauseliikmete järjekord on öeldis-alus-sihitis (VSO).

Rapanui keeles kasutatakse laialdaselt reduplikatsiooni, näiteks värvuste tähistamiseks ‘ehu – udu > ‘ehu ‘ehu - tumehall.

Jah/ei-küsimustele vastatakse intonatsiooni abil. Vorm jääb samasuguseks nagu väide.

Näide[muuda | muuda lähteteksti]

He hakahu koe i te rama – pane tõrvik põlema

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1- (ka) tahi,
  • 2- (ka) rua,
  • 3-(ka) toru,
  • 4-(ka) ha,
  • 5-(ka) rima,
  • 6-(ka) ono,
  • 7-(ka) hitu,
  • 8- (ka) va´u/varu,
  • 9- (ka) iva,
  • 10-(ka) aŋahuru

Viited[muuda | muuda lähteteksti]