Riin Alatalu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Riin Alatalu (sündinud 20. juunil 1968) on eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja.

Ta on Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning muinsuskaitse ekspert rahvusvahelistes ja Eesti erialaorganisatsioonides.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Mõisate Ühenduse tunnustusüritus Tallinna Raekojas 7. mai 2019. Foto: Toomas Mitt

Riin Alatalu lõpetas 1986. aastal Tallinna 44. Keskkooli ja asus õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-osakonda, spetsialiseerudes etnograafiale. 1989/1990 õppis Helsingi Ülikoolis etnoloogiat ja kultuurantropoloogiat esimese üliõpilasvahetuse raames. Lõpetas Tartu Ülikooli 1992. aastal kaitstes diplomitöö teemal "Meditsiinilise mõtte areng Eestis 19. sajandi kalendrikirjanduse näitel" (juhandaja Lauri Vahtre). Aastatel 2004–2007 õppis Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse erialal ja kaitses magistrikraadi tööga "Taluarhitektuur kui rahvuspärand. Taluarhitektuuri väärtustamine ja kaitse maaarhitektuuri arengukava valguses" (juhendaja Epp Kangilaski) ning aastatel 2008–2012 samas doktoriõppes ning kaitses doktorikraadi tööga "Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986–2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis" (juhendaja Mart Kalm).

Riin Alatalu on töötanud reisibüroos Estravel. Aastatel 2002–2007 töötas ta Muinsuskaitseametis järelevalveosakonna juhatajana ja 2006–2007 peadirektori kohusetäitjana; 2007–2012 Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juhatajana; 2013–2017 juhtis Kultuuriministeeriumis EMP Mõisakoolide programmi ja aastast 2016 töötab Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas dotsendina. 2013. aastal koordineeris Eesti Kultuuripärandi aastat ja 2018/2019 oli Hiiumaa Ametikooli restaureerimise juhtõpetaja.

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Riin Alatalu on alates 2009. aastast Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu ICOMOS Eesti Komitee liige, 2009–2012 aseesimees, alates 2012 esimees. Rahvusvahelise muinsuskaitse seadusandluse, administreerimise ja rahastamise teaduskomitee ICLAFI liige aastast 2013 (asepresident 2015–2018); rahvusvahelise linnade, alevite ja külade teaduskomitee CIVVIH liige aastast 2013. Riin Alatalu oli 2009–2013 Eesti delegatsiooni liige UNESCO maailmapärandi komitees.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Riin Alatalu "Kõnelevad majad", Päike ja Pilv 2009[1]
  • Riin Alatalu, Henry Kuningas, Olev Liivik "Estonian St. John's Church in St. Petersburg" 2012[2]
  • Riin Alatalu "Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986-2002: Rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis" 2012[3]
  • Riin Alatalu, Marju Kõivupuu "Estonian Heritage" 2013[4]
  • Epp Alatalu, Riin Alatalu "Struve meridiaanikaar. Struve geodetic arc". jigsaw puzzle 2015[5]
  • Anu Seidla, Riin Alatalu "Boris Dubovik:"Vanalinn, minu lemmik!" Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi" 2017[6]
  • Anu Seidla, Riin Alatalu "Борис Дубовик: «Мой любимый Cтарый город!» Старый Таллинн глазами охраняющего памятники старины" 2019[7]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Loend https://www.etis.ee/CV/Riin_Alatalu/est?tabId=CV_EST

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aunimetused[muuda | muuda lähteteksti]

Nominatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa on Toomas Alatalu, ema Kadi Alatalu ja vend Siim Alatalu, õde Epp Alatalu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riin Alatalu (2009). Kõnelevad majad. Tallinn: Päike ja Pilv. ISBN 9789985999714
  2. Riin Alatalu, Henry Kuningas, Olev Liivik (2012). Estonian St. John's Church in St. Petersburg. Tallinn: Eesti Kontsert. 
  3. Riin Alatalu (2012). Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986-2002: Rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. ISBN 9789949467297
  4. Riin Alatalu, Marju Kõivupuu (2013). Estonian Heritage. Tallinn: Eesti Instituut. 
  5. Epp Alatalu, Riin Alatalu (2015). Struve meridiaanikaar. Struve geodetic arc. Tallinn: Ajakool OÜ. 
  6. Anu Seidla, Riin Alatalu (2017). Boris Dubovik: "Vanalinn, minu lemmik!" Vana Tallinn muinsuskaitsja pilgu läbi. Tallinn: Eesti ICOMOS. ISBN 978-9949-815-69-2
  7. Anu Seidla, Riin Alatalu (2019). Борис Дубовик: «Мой любимый Cтарый город!» Старый Таллинн глазами охраняющего памятники старины.. Tallinn: Ajakool OÜ. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]