Radikaalne empirism

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Radikaalne empirism on filosoofiline doktriin, mille esitas Ameerika filosoof ja psühholoog William James. Selle doktriini kohaselt koosneb kogemus partikulaaridest ning nende partikulaaride vahelistest suhetest. James väidab, et nii partikulaarid kui ka nendevahelised suhted väärivad kohta filosoofilistes maailmakäsitlustes. Täpsemalt: filosoofiline maailmakäsitlus ei ole terviklik, jäädes vaid füüsilisele tasandile, jättes selgitamata, kuidas vahetust kogemusest kasvavad välja tähendus, väärtused ja põhjuslikkus.[1]

Radikaalne empirism[muuda | muuda lähteteksti]

Radikaalne empirism on postulaat, väide faktilise teadmise ja sellest tehtava järelduse kohta, ütleb James oma raamatus "The meaning of Truth". Postulaadi kohaselt on "mõttekas ainult filosoofiline arutelu, mis kätkeb endas teemasid, mida on võimalik seletada tuginedes vaid kogemusele". On fakt, et kogemus sisaldab nii eri tüüpi seoseid kui ka seosetuid entiteete. Lisaks peitub kogemuses nii tähendus kui ka väärtus. Sellele tuginedes võib järeldada, et meie arusaam maailmast ei pea olema "väline trans-empiiriline tugi, vaid pigem omab ta ka iseeneses seoseid ja jätkuvat struktuuri."

Postulaat[muuda | muuda lähteteksti]

Radikaalse empirismi postulaat on alusväide empiirilise meetodika kohta: meie teooriad ei tohi kaasata üleloomulikke või transempiirilisi entiteete. Empirism on teooria teadmiste omandamise kohta, mis rõhutab kogemuse rolli arusaamade moodustamises, asetades erilise rõhu selles protsessis sensoorsele tajule. Empirism heidab kõrvale a priori argumendid, intuitsiooni ja ilmutused. James väidab, et transempiirilised entiteedid võivad sellegipoolest olemas olla, kuid filosoofiline arutelu, mis käsitleb transempiirilis entiteete, ei ole lihtsalt tulus.

Fakt[muuda | muuda lähteteksti]

James väidab, et kogemus on fakt - et tegu on keerulise protsessiga, mis kätkeb endas tähendust, mitte ainult lihtsat infovoogu. Jamesi kohaselt tajume me objekte vaid omistades neile ka personaalse tähenduse. Lisaks näeme me kogemuses Jamesi arvates fenomenide vahelisi kausaalseid sidemeid. Kogemus on midagi enamat kui vaid sensatsioon, nagu seda väidavad empiristid. Kogemusel on lisaks sensatsioonile nii sisu kui ka tähendus. Nii kirjeldas James teadvustatud kogemust juba aastal 1890 oma teoses "The Principles of Psychology", seda juba rohkem kui kümmekond aastat enne radikaalse empirismi mainimist.

Radikaalne empirismi arusaam kogemusest eristub märkimisväärselt näiteks Locke'i ja Hume'i empiristlikest arusaamadest. Empiristid näevad kogemust kui kombinatsiooni sellistest osakestest nagu värvilapid või helilained, mis ei oma iseenesest tähendust, vaid peavad olema eelnevalt, enne neile reageerimist, loogilise arutelu tulemusena tõlgendatud.

Järeldus[muuda | muuda lähteteksti]

James järeldab, et kogemus kätkeb endas fenomenidevahelisi seoseid, mis on ka osa sellest, mida tegelikult kogetakse.

Kontekst ja tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

James esitas radikaalse empirismi doktriini, sest ta arvas, et tavaline empirism, olles inspireeritud füüsikalisest teadusest, rõhutab liialt kogemuslikke detaile, eirates samas suuremat pilti: seoseid, põhjuslikkust ja tähendust. Nii detailid kui ka niinimetatud suurem pilt on Jamesi arvates kogemuses võrdselt olemas ja seega on ka kogemuse tõlgendamisel oluline arvesse võtta mõlemat.

Arusaam, et tendents teadusele truuks jääda asetab meid keerulisse olukorda ei ole omane vaid Jamesile. Näiteks täheldab Bertrand Russell enda raamatus "Analysis of Matter" (1927) paradoksi: me tugineme tavapärasele tajule, et töötada välja füüsilisi teooriaid, samas jääb mulje, et need samad teooriad alavääristavad igapäevast taju, milles leidub lisaks sensatsioonile ka rohkelt tähendust.

Radikaalne empirism on seostatav naiivse- ja kaudse realismiga. Lisaks võib radikaalset empirismi seostada ka kahekümnenda sajandi idealismi vastaste aruteludega. Näiteks tõlgendavad neorealistid nagu William Pepperell Montague ja Ralph Barton Perry Jamesi seisukohti pigem idealismile vastanduvatena.

Järeldus, et meie filosoofiline maailmavaade ei vaja transempiirilist tuge, on oluline ka siis, kui rääkida naturalistlikest vaadetest tähendusele ja põhjuslikkusele. James üritab pakkuda alternatiivset lähemist tähenduse mõistele võrreldes mõnede reduktsionismi vormidega, mis väidavad, et tähendus on vaid illusioon.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. William James, Essays in Radical Empiricism, 1912, Essay II § 1.