R-7 perekond

Allikas: Vikipeedia

R-7 on Nõukogude Liidu kanderaketipere, mis loodi ballistilise militaarkanderaketi R-7 baasil.

Militaarkanderakett R-7
  • R-7 oli kaheastmeline sõjaline ballistiline kanderakett. See võimaldas toimetada tuumalõhkepea 8–9,5 tuhande km kaugusele. Täpsus oli ± 10 km, sellepärast kasutati suure võimsusega tuumalõhkepead, kaaluga 3,7–5,4 tonni. [1]
  • Sputnik – kaheastmeline kanderakett Sputnik viis orbiidile esimese satelliidi PS-1. See kujutas endast kera läbimõõduga 58 cm ja kaaluga 86,7 kg, milles oli raadiosaatja. Kokku tegi Sputnik 92 päeva jooksul ümber maakera 1440 tiiru. [1]
  • Sputnik-3 – moderniseeritud kanderakett viis orbiidile kuni 1,3 tonni kasulikku lasti, sellega saadeti orbiidile satelliit D-1. Koonusekujuline objekt pikkusega 3,75 m ja läbimõõduga 1,73 m kaaluga 1327 kg. Pardal olev aparatuur võimaldas saata ja vastu võtta raadiokäske. Satelliit oli orbiidil pisut vähem kui kaks aastat. [1]
  • Luna – kolmeastmeline kanderakett. Kolmanda astme lisamise abil saavutati teine kosmiline kiirus. Sellega saadeti satelliitide seeria Kuu poole. Luna-1 saadeti Päikese orbiidile, Luna-2 jõudis Kuule, Luna-3 tegi pilti Kuu tagaküljest. [1]
  • Vostok – kolmeastmeline kanderakett, millega 1960. aastal hakati kosmosesse saatma koeri ja närilisi. Tuntumad neist olid koerad Belka ja Strelka, kes jõudsid edukalt tagasi. Pärast mitmeid mehitamata kanderakettide katsestarte saadeti Maa orbiidile esimene kosmonaut Juri Gagarin, kes tegi ühe tiiru ümber Maa ja maandus edukalt langevarjuga. Samal aastal veetis German Titov Vostok-2-s ühe päeva, kus ta magas kaaluta olekus. Järgmisele missioonile kosmosesse saadeti Andrian Nikolajev kosmoselaevaga Vostok-3 ja Pavel Popovitš Vostok-4-ga. Kosmoses olid nad koos samal ajal ja nende kosmoslaevad olid üksteisest 6,5 km kaugusel. Järgmised ja viimased mehitatud kosmoselaevad seeriast „Vostok“ olid Vostok-5 ja 6. Veel üks ühislend ja laevade komandörideks said Valeri Bõkovski ja Valentina Tereškova, kellest sai esimene naiskosmonaut. [2]
  • Voshod – kolmeastmeline kanderakett, millega saadeti Maa orbiidile suurte fotokaameratega satelliite. Voshodil oli modifitseeritud suure kandevõimega kolmas aste. Kanderaketiga saadeti mitmekohalisi kosmoselaevu, luuresatelliite. Esimese piloteeritava lennu meeskond koosnes kolmest inimesest. Selleks, et nad kõik ära mahuksid, otsustati loobuda skafandritest. Maale naasmine toimus kosmoselaeva kapslis. Kosmoselaev sobis pikaajaliseks orbiidil viibimiseks, mis oli tõestatud katselennu 21 päeva jooksul, kus kosmonautideks olid koerad Veterok ja Ugoljok. Aleksei Leonov oli esimene inimene, kes 1965. aastal väljus avakosmosesse.[2]
  • Sojuz – kolmeastmeline kanderakett. Tehti kolmanda astme moderniseerimised ja tulemuseks sai Sojuz-tüüpi kanderakett, mis plaaniti samanimelise kosmoselaeva orbiidile saatmiseks. Kõige suurem erinevus oli kosmoselaeva päästesüsteemi loomine. Seda tüüpi kanderaketti kasutati ka Kuu kosmoselaeva LK-7 katsetamisel. Kuu kosmoselaeva prototüübiga Zond sooritati mitmeid katselende ümber Kuu, sealhulgas loomkosmonautidega kosmoseradiatsiooni uurimise programmi raamides. Selle programmi raames naasti Maale esimest korda teise kosmosekiirusega. [2]
  • Sojuz – samuti kolmeastmeline kanderakett. Üks modifikatsioonidest oli täiesti uue kolmanda astme mootori RD-0124 paigaldamine. Tänu sellele saab lasti massi suurendada 950 kilogrammini. [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 А. Железняков, Р-7. Легендарная «семерка». Ракета Королева и Гагарина. Litres, 2020.
  2. 2,0 2,1 2,2 М. Беляев, „От ракеты Р-7 и первого полета человека в космос до постоянной пилотируемой орбитальной станции“, Гироскопия И Навигация, том 29, номер 3, стр 96–121, 2021.
  3. R. Hall ja D. Shayler, Soyuz: a universal spacecraft. Springer Science & Business Media, 2003.