QB50
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Oktoober 2020) |
QB50 on ülemaailmne programm, mille eesmärgiks on luua 50 kuupsatelliidist koosnev võrgustik ionosfääri mõõtmiste tegemiseks.
Satelliidid ehitatakse vastavalt CubeSati standarditele enamjaolt kaheühikuliste kuupidena ja viiakse termosfääri alumisse ossa, kõrgusele ~320 km[1], mis on umbes see ala, kus atmosfääris leiduva plasma kontsentratsioon on kõige suurem – seal asub ionosfääri F-kihi maksimum.
Eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]
Peamiseks teaduslikuks eesmärgiks on satelliitide võrgustiku kaudu in situ mõõta põhilisi ionosfääri ajalisi ja ruumilisi parameetreid.[1] Teiseks teaduslikuks eesmärgiks on jälgida satelliitide orbiidi kulgu – atmosfääri mõju satelliitide kiiruse vähenemisel, kuni nad lõpuks enam orbiidil ei püsi ja kukuvad alla.[1] Kogutud mõõtmistulemusi võrreldakse teoreetiliselt välja arvutatutega. Kolmanda eesmärgina võib käsitleda uute kosmosetehnoloogiate testimist, sest kümnel satelliidil on pardal lisaks ka seadmed, mida pole veel kosmoses testitud, või mis aitavad katsetada teatud manöövreid satelliitide vahel.[2]
Kuna iga satelliidi valmistab mõni ülikool või uurimisasutus, siis on projektil ka tänuväärne hariduslik eesmärk: suurendada õppurite huvi ja teadmisi kosmosetehnoloogia valdkonnas ning anda praktilisi kogemusi satelliidi planeerimise ja ehitamisega.
Osalejad[muuda | muuda lähteteksti]
Seisuga 16. jaanuar 2012 on huvist projektis osaleda teada andnud 91 ülikooli üle maailma. [3] Osaleda soovijatelt oodatakse taotluse esitamist, tõestamaks, et ollakse võimelised planeeritavat satelliiti ehitama. Lõppkokkuvõttes ehitatakse valmis 55 kuupsatelliiti, millest 40 kaheühikulist sisaldavad identseid sensoreid, 5 kaheühikulist ja 5 kolmeühikulist testitavaid lisaseadmeid ning 5 on varuks, kui mõnega 40-st ülikoolide ehitatavast satelliidist peaks midagi juhtuma ning see on vaja enne starti asendada teisega.[2]
Eestist on projektis osalemise soovist teada andnud Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia töörühm eesotsas selle juhendaja Mart Noormaga.[3] Eesti tudengisatelliidi programmi raames peaks selleks valmima ESTCube-2 satelliit.[4]
Ajakava[muuda | muuda lähteteksti]
17.–18. novembril 2009. aastal toimus esimene tööseminar Von Karmani Instituudis Belgias.[5] 25. novembril 2010. aastal esitati projekti taotlus Euroopa Komisjonile.[6] 27.–28. juulil 2011 toimus teine ja 2. veebruaril 2012 kolmas tööseminar[5], kus kohtusid projektiga seotud või selles osalemisest huvitatud teadusasutuste ja ettevõtete esindajad ning kus tutvustati projekti kulgu ja täpsustati edasisi plaane. Osalemistaotluste esitamise tähtaeg oli 29. veebruar 2012.[7]
Satelliitide kosmosesse lennutamine (start Murmanskist Shtil-2.1 raketiga) on esialgu planeeritud 2014. aasta juunisse.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Qb50 projekti esilehekülg". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2012. Vaadatud 7. veebruaril 2012.
- ↑ 2,0 2,1 Qb50 teise tööseminari ettekannete materjalid
- ↑ 3,0 3,1 "Nimekiri sooviavalduse saatnud ülikoolidest". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2012. Vaadatud 7. veebruaril 2012.
- ↑ Peotäis pakast ja Suur Streik Brüsseli moodi fyysika.ee
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Qb50 projekti ajakava". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2012. Vaadatud 7. veebruaril 2012.
- ↑ "Qb50 projekti kirjeldus". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2012. Vaadatud 7. veebruaril 2012.
- ↑ "Taotluste esitamise ajakava". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2012. Vaadatud 7. veebruaril 2012.