Põldkännak

Põldkännak
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Uniohakalaadsed Dipsacales
Sugukond	Palderjanilised Valerianaceae
Perekond	Kännak Valerianella
Liik	Põldkännak
Binaarne nimetus
Valerianella locusta (L.) Laterr.
Sünonüümid
Valerianella olitoria

Põldkännak (Valerianella locusta) on palderjaniliste sugukonda kännaku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Eestis kasvab ta peamiselt Lääne-Eesti randadel.

Põldkännak kasvab metsikuna mitmel pool Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Teda kultiveeritakse, aga ta kasvab ka umbrohuna. Põhja-Ameerikas on seda samuti hakatud kasvatama, kuid lisaks on ta metsistunud ja naturaliseerunud nii ida- kui läänerannikul.

Põldkännak kasvab 5–15 cm kõrguseks. Lehed moodustavad kodariku, on mõlajad ja kuni 15 cm pikad. Taim õitseb maist juulini. Õied on valged kuni kahvatuvioletsed, lehterja kujuga.

Põldkännak on külmakindel. Ta kannatab välja talvi, millel temperatuur langeb vahemikku –25...–29 °C. Pehmes kliimas võib ta kasvada aasta ringi ja talvelgi roheline olla.

Põldkännakut kasvatatakse sageli salatitaimena. Salatina kasutatavad lehed sisaldavad palju vitamiine ning meenutavad maitselt pähklit.

Põldkännakusalat oli euroopa talupoegade toit seni, kuni Louis XIV kuninglik aednik de la Quintine tutvustas seda ka aadlile.

Põldkännak sisaldab palju toitaineid. C-vitamiini on selles 3 korda rohkem kui salatis. Seal on ka B₆-, B₉- ja E-vitamiini ning rasvhappeid. Tema lehti kasutatakse ka toidu kaunistamiseks.

Välislingid

• Põldkännak andmebaasis eElurikkus