Põhjameri

Põhjameri on meri Euroopa rannikul. See kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka.

Merd piirab lõunast Euroopa maismaa. Läänes külgneb Põhjameri Suurbritannia saarega, edelas on see seotud La Manche'i väinaga. Idas piirneb see Jüütimaa ja Skandinaavia poolsaarega, mida lahutavad Skagerraki ja Kattegati väin. Läänemerest eraldavad Põhjamerd Suur- ja Väike-Belt. Põhjamere piir ei ole loodes ja põhjas täpselt fikseeritud: meri võib ulatuda Orkney ja isegi Shetlandi saarteni, põhjas külgneb see Norra merega, mis on Põhja-Jäämere osa.

Skandinaavia ranniku lähedal on Põhjameri sügavam, isegi üle 700 meetri, mujal on sügavus alla 200 meetri, sest meri asub mandrilaval. Looded on Skandinaavia rannikul ja Skagerraki suus nõrgad, mujal tugevad. Põhjamerre tuleb palju magedamat vett Skagerrakist, samuti Reinist, Elbest ja teistest suurtest jõgedest.

Nimi

Põhjamere nimi tema kallastel elavate rahvaste keeles:

alamsaksa keeles Nordsee
friisi keeles Noardsee
iiri keeles an Mhuir Thuaidh
hollandi keeles Noordzee
inglise keeles North Sea
norra keeles Nordsjøen
prantsuse keeles Mer du Nord
rootsi keeles Nordsjön
saksa keeles Nordsee
gaeli keeles Cuan a Tuath
taani keeles Vesterhavet

Antiikajal nimetati Põhjamerd Mare Germanicumiks ja Oceanum Germanicumiks. See nimi (Saksa või Germaani meri) kinnistus merele kuni 18. sajandini, mil asendus pikkamööda Põhjamerega. Nimi Põhjameri pärineb friisidelt, kes elasid otse mere lõunakaldal. Ent taanlased, kes elavad mere idakaldal, kutsuvad seda Läänemereks.

Majandus

Viikingiajast peale on Põhjameri olnud väga tiheda laevaliiklusega.

Põhjamere põhjas on suuri nafta- ja maagaasimaardlaid. Kuna Põhjameri ei ole eriti sügav, on neid võimalik merepõhjast ammutada.

Vaata ka