Lehekülje Pärnu lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Pärnu linn (haldusüksus)]]}}
{{EestiAsula
|  nimi = Pärnu
|  pilt         = {{Fotomontaaž
| foto1a = Öine pärnu copy (cropped).jpg
| foto2a = Pärnu Muuseum.jpg
| foto2b = Ammende villa 2012.jpg
| foto3a = Pärnu - Punane torn (Red tower).JPG
| foto3b = Pärnu Eliisabeti kirik.jpg
| foto4a = Sunset in Pärnu beach (1).jpg
<!--                -->
| suurus            = 260
| asend             = center
| vahed             = 2
| värv              =
| ääris             = 0
| tekst             = Ülevalt päripäeva: Vaade kesklinnale, [[Ammende Villa]], [[Pärnu Eliisabeti kirik]], [[Pärnu mudaravila|mudaravila]], vaade [[Pärnu rand|rannale]] ja [[Pärnu rannahotell|rannahotellile]],  [[Tallinna värav]], [[Punane torn]], [[Pärnu muuseum]].<hr>
}}
|  pildiallkiri = 
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Pärnu
}}

'''Pärnu''' on [[sadamalinn]] [[Eesti]] edelarannikul [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] alamjooksul, [[linnasisene linn|linnasisese linnana]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|samanimelise haldusüksuse]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] halduskeskus.

Rohkem kui 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sellest 20% on [[park]]ide ja [[haljasala]]de all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm [[kaitseala]].

Pärnu on Eesti edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. [[Majandus]]es on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine [[tööstus]]. [[Pärnu lennujaam]]al on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Sauga jõgi]] on linna piires laevatatavad, nende [[Jõesuue|suudmeis]] paiknev [[Pärnu sadam]] teenindab [[Kaubalaev|kauba-]], [[Kalalaev|kala-]] ja [[Ristluslaev|turismilaevu]].<ref name="ents" />

[[Alamjooks]]ul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala [[Pinnamood|pinnamoe]] ja [[Pinnakate|pinnakatte]] määravad asukoht ([[Pärnu madalik]]ul), [[meresetted]] ning vanad [[rannavallid]] ja [[luited]].<ref name="ents" /> Linnas suubuvad Pärnu jõkke [[Sauga jõgi|Sauga]] ja [[Reiu jõgi]].

1930. aastateks arendati Pärnu tähtsaks [[Läänemeri|Läänemere-äärseks]] kuurortlinnaks ja on tänapäevani Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti [[suvepealinn]]a tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal [[Baltimaad]]e [[Tervise Paradiis|suurim veekeskus]].<ref name="arvudes" /> 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav [[Pärnu rannapromenaad|rannapromenaad]].<ref name="arvudes" />

Pärnu linna asutamise aastaks loetakse 1251. aastat.<ref name="helem8" /> Hiljemalt sellest aastast eksisteeris [[Vana-Pärnu]] linn, mis vaenu tõttu Pärnu linnaga põletati korduvalt maha ja mille taastamine keelati lõplikult 1617. aastal. [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli Pärnu [[Liivimaa ordu]] [[Pärnu komtuurkond|komtuurkonna]] keskus ja [[hansalinn]]. [[17. sajand]]i lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed [[Madalmaad]]ega. [[18. sajand]]il rekonstrueeriti [[sadam]], sajandi lõpul ületas [[Pärnu sadam]] [[Tallinna sadam]]a [[Eksport|ekspordi]]. [[19. sajand]]i lõpul rajati raudteeühendus [[Valga (Liivimaa)|Valga]] kaudu [[Riia]]ga ja [[Viljandi]] kaudu [[Tallinn]]aga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus [[Euroopa]] suurim tselluloosivabrik [[Waldhof]].

23. veebruaril 1918 kuulutati [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult<ref name="sHeOK" /> välja Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]].

[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] oli Pärnu 1950. aastast  vabariikliku alluvusega linn, lühikest aega (1952–1953) ka [[Pärnu oblast]]i keskus ja 1957. aastast [[Pärnu linnapiirkond|Pärnu linnapiirkonna]] ning  1962–1990 [[Pärnu rajoon]]i keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse [[Baltikum]]i suurim [[Pärnu kalakombinaat|kalakonservikombinaat]].<ref name="arvudes" /> 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).

Pärnusse on ehitatud [[Eesti arhitektuur]]i silmapaistvaid [[ehitis]]i: [[juugendstiil]]is ([[Endla teater-seltsimaja]], 1911<ref name="oleg129" />), [[Funktsionalism|funktsionalistlikke]] ehitisi ([[Pärnu rannahotell]], 1937<ref name="idvand126" />), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkune terrassmaja [[Kuldne Kodu]] [[Pärnu KEK-i kompleks|Pärnu KEKi kompleksis]], 1970. aastad<ref name="postimees" />). 2003. aastal avati suuremate ühiskondlike hoonetena [[Pärnu Keskraamatukogu]] ja [[Pärnu kontserdimaja]].<ref name="arvudes" />

Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus [[Tartu Ülikool|ülikool]]. Tänapäeval on Pärnus [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Tartu Ülikooli kolledž]] ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka [[merekool]] (1945–1990). Pärnu on kuulus [[festival]]ide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus [[Finn]]i klassi [[Jaht (purjekas)|jahtide]] [[maailmameistrivõistlused]].

== Ajalugu ==
{{Vaata|Pärnu ajalugu|Vana-Pärnu}}

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudme juures asunud [[Sindi-Lodja asulakohad|Sindi-Lodja asulakohast]]. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba 8. aastatuhandel eKr, tõendavad 1967. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt [[Pulli asula|Pulli]] küla maa-alalt.

Keskajal oli tänapäeva Pärnu kohal kaks linna. [[Vana-Pärnu]] (Perona), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai 1251 [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] keskuseks. Kui [[leedulased]] selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]]. [[Gustav II Adolf]] keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617.

[[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Pärnu 1554. aastal]]
Uus-Pärnu (Embeck) tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates 1318), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]].

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). [[Põhjasõda]] algas 1700, [[Pärnu piiramine (1710)|vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal]], Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha.

18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (''Thaler pernauisch courant''), mis võrdus 64 Rootsi [[öör]]i ja 75 Vene [[Kopikas|kopikaga]].<ref>Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. Ajaloomuuseum, 2018, lk. 144. ISBN 9789949624225</ref>

1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II]]-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemise ajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga.

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti järgi tehti linnas hulk muudatusi: [[Pärnu vallikraav|vallikraavid]] täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840. aastate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda).

[[Pilt:USSR map NO 35-4 -verso- Parnu and Vicinity.jpg|pisi|Pärnu linna üldplaan 1954. aastast]]
1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse ([[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40a) puust [[varikatus]]ega raudteejaam. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] haruliin ühendas Pärnut [[Mõisaküla]] ja [[Valga]]ga, edasi [[Liivimaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]a [[Riia]]ga ning [[Viljandi]] kaudu [[Eestimaa kubermang]]u kubermangulinna [[Tallinn]]aga.

1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõjas]] lasi Pärnu komandant Rodzjanko 1915. aastal õhkida [[Waldhofi tselluloosivabrik]]u. Purustati ka [[Pärnu elektrijaam]] ja hävitati kõik linna [[tuulik]]ud.

23. veebruaril 1918 kuulutati [[Endla teater-seltsimaja|Endla teatri]] rõdult<ref name="sHeOK" /> välja Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]].

[[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920. Aastatel 1937–1938 valmisid [[Kaarsild|kaarsillad]] üle [[Sauga jõgi|Sauga]]<ref name="oleg139" /> ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]].<ref name="oleg139" />

[[Holokaust Pärnus]] seisnes inimsusvastastes kuritegudes peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus põletati suur osa [[Pärnu südalinn]]ast ja [[Tallinna maantee (Pärnu)|Tallinna maantee]] alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% [[Pärnu vanalinn|vanalinnast]] varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]]. [[Kesklinna sild]] valmis 1956. aastal.

1972. aastal rekonstrueeriti [[kitsarööpmeline raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ning [[Papiniidu sild|Papiniidu]] raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.

1973. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud [[Pärnu vanalinn]] arhitektuurikaitsetsooniks.

== Linn ja linnajaod ==
[[Fail:Pärnu coastal meadow hiking trail, beach and town in Estonia.webm|pisi|Droonivideo Pärnu rannaniidust, rannast ja linnast 2022. aasta juunis]]
[[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal asuvad [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]], [[Rääma]] ja [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] linnaosa ning vasakkaldal [[Kesklinn (Pärnu)|Kesklinn]], [[Rannarajoon]], [[Eeslinn (Pärnu)|Eeslinn]], [[Mai (Pärnu)|Mai]], [[Lodja (Pärnu)|Lodja]] ja [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]].<ref name="EvX9z" /> [[Vana-Pärnu (Pärnu)|Vana-Pärnu]] liideti administratiivselt Pärnuga 6. septembril 1920.

== Rahvastik ==
Seisuga 1. jaanuar [[2006|2011]] oli Pärnu elanikest 83% [[eestlased]], 12% [[venelased]], 1% [[ukrainlased]], 0,6% [[soomlased]], 0,4% [[valgevenelased]], 8% teised rahvused ja teadmata rahvusega.

Seisuga 1. jaanuarl 2022 elas Pärnus 40 225 inimest, kellest 54,5% olid naised ja 45,5% mehed.
{{-}}
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|+Pärnu rahvastik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist. Vorm RV0240, seisuga 01.jaanuar |url=https://andmed.stat.ee:443/pxweb/et/stat/stat__rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240.px/ |vaadatud=2023-01-12 |väljaanne=PX-Web}}</ref>
!scope="col"|1881
!scope="col"|1886
!scope="col"|1897
!scope="col"|1921
!scope="col"|1922
!scope="col"|1924
!scope="col"|1925
!scope="col"|1934
!scope="col"|1935
!scope="col"|1936
!scope="col"|1959
!scope="col"|1970
|-
| 12 966
| {{nowrap|[[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 13 317}}
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 12 898
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 18 574
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 18 499
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 19 608
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 21 316
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 20 334
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 20 629
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 21 251
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 22 367
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 50 224
|-
!scope="col"|1979
!scope="col"|1989
!scope="col"|2000
!scope="col"|2009
!scope="col"|2010
!scope="col"|2011
!scope="col"|2012
!scope="col"|2013
!scope="col"|2014
!scope="col"|2015
!scope="col"|2016
!scope="col"|2017
|-
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 54 051
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 53 885
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 46 476
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 44 024
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 44 083
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 41 150
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 40 664
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 40 336
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 40 005
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 40 131
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 39 828
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 39 620
|-
!scope="col"|2018
!scope="col"|2019
!scope="col"|2020
!scope="col"|2021
!scope="col"|2022
|-
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 39 375
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 39 438
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 39 605
| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 38 347
| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 40 225
|-
|}

{|class="wikitable" style="text-align:right"
|+ Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
|-
!rowspan="2"|Rahvus
!colspan="2"|1970<ref name="2ZC9x" />
!colspan="2"|1979<ref name="h3Xl9" />
!colspan="2"|1989<ref name="Hm8wy" />
!colspan="2"|2000<ref name="g69yK" />
!colspan="2"|2011<ref name="3Lnz8" />
|-
!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%
|-
|'''Kokku'''||'''46 316'''||'''100'''||'''49 623'''||'''100'''||'''52 389'''||'''100'''||'''45 500'''||'''100'''||'''39 728'''||'''100'''
|-
|[[eestlased]]||34 370||74,21||36 748||74,05||37 939||72,42||36 112||79,37||33 000||83,06
|-
|[[venelased]]||9146||19,75||9676||19,50||10 753||20,53||6951||15,28||5076||12,78
|-
|[[ukrainlased]]||1010||2,18||1255||2,53||1631||3,11||966||2,12||671||1,69
|-
|[[soomlased]]||517||1,12||543||1,09||534||1,02||331||0,73||254||0,64
|-
|[[valgevenelased]]||412||0,89||493||0,99||546||1,04||297||0,65||179||0,45
|-
|[[lätlased]]||135||0,29||165||0,33||150||0,29||85||0,19||65||0,16
|-
|[[leedulased]]||60||0,13||80||0,16||83||0,16||82||0,18||60||0,15
|-
|[[sakslased]]||...||...||105||0,21||132||0,25||69||0,15||50||0,13
|-
|[[poolakad]]||...||...||108||0,22||81||0,15||60||0,13||35||0,09
|-
|[[tatarlased]]||...||...||76||0,15||103||0,20||45||0,10||33||0,08
|-
|[[juudid]]||190||0,41||138||0,28||76||0,15||35||0,08||25||0,05
|-
|muud||476||1,03||236||0,48||361||0,69||467||1,03||280||0,70
|}

== Loodus ==
[[Fail:Pärnu rand 1. mail 2021.webm|pisi|Pärnu rand, rannapaviljon, roostik, jõgi ja vaade linnale 2021. aasta kevadel]]
Linn asub [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres ning linna poolitab [[Pärnu jõgi]], Vana-Pärnu ja Ülejõe vahel on eraldaja Sauga jõgi.

Pärnus ja selle ümbruses asub [[Pärnu rannaniidu looduskaitseala]] (endise nimega Pärnu rannaroostik)<ref name="eRT_rannaniidu_eeskiri" /> ja [[Niidu maastikukaitseala]].<ref name="fQa5T" />

=== Ilmastu ===
{{Ilmakast
| asukoht = Pärnu
| aeg = 1991–2020
| laius = 100

<!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. -->
|jaan_max = -0.8                |jaan_absoluut_max = 9.0
|veebr_max = -1                |veebr_absoluut_max = 8.2
|märts_max = 3                |märts_absoluut_max = 18.1
|aprill_max = 10.2                |aprill_absoluut_max = 26.2
|mai_max = 16.7                |mai_absoluut_max = 31.2
|juuni_max = 20.2                |juuni_absoluut_max = 31
|juuli_max = 23                |juuli_absoluut_max = 33.3
|aug_max = 21.8                |aug_absoluut_max = 31.8
|sept_max = 16.6                |sept_absoluut_max = 28
|okt_max = 9.9                |okt_absoluut_max = 20.4
|nov_max = 4.3                |nov_absoluut_max = 12.6
|dets_max = 1.1                |dets_absoluut_max = 10.3
|aasta_max = 10.4              |aasta_absoluut_max = 33.3

<!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. -->
|jaan_min = -5.5                |jaan_absoluut_min = -28.9
|veebr_min = -6.6                |veebr_absoluut_min = -30.6
|märts_min = -3.7                |märts_absoluut_min = -22
|aprill_min = 1.2                |aprill_absoluut_min = -11.3
|mai_min = 6.1                 |mai_absoluut_min = -4.7
|juuni_min = 10.7                 |juuni_absoluut_min = 0.9
|juuli_min = 13.6                 |juuli_absoluut_min = 4
|aug_min = 12.8                 |aug_absoluut_min = 3.7
|sept_min = 8.6                 |sept_absoluut_min = -3.5
|okt_min = 3.8                 |okt_absoluut_min = -10.3
|nov_min = 0                |nov_absoluut_min = -22.2
|dets_min = -3.1                |dets_absoluut_min = -24.2
|aasta_min = 3.2               |aasta_absoluut_min = -30.6

<!-- Kuu keskmine temperatuur -->
|jaan_keskmine = -3
|veebr_keskmine = -3.7
|märts_keskmine = -0.5
|aprill_keskmine = 5.4
|mai_keskmine = 11.4
|juuni_keskmine = 15.4
|juuli_keskmine = 18.3
|aug_keskmine = 17.2
|sept_keskmine = 12.5
|okt_keskmine = 6.8
|nov_keskmine = 2.2
|dets_keskmine = -0.9
|aasta_keskmine = 6.8 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Kuu keskmine sademete hulk -->
<!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi -->
|jaan_sademed = 61
|veebr_sademed = 49
|märts_sademed = 43
|aprill_sademed = 40
|mai_sademed = 39
|juuni_sademed = 78
|juuli_sademed = 74
|aug_sademed = 84
|sept_sademed = 61
|okt_sademed = 83
|nov_sademed = 73
|dets_sademed = 61
|aasta_sademed = 761 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->
|aasta_sademed_cm = 

<!-- Sademetega päevi kuus -->
|u_sajupäevi = 
|jaan_sajupäevi = 
|veebr_sajupäevi = 
|märts_sajupäevi = 
|aprill_sajupäevi = 
|mai_sajupäevi = 
|juuni_sajupäevi = 
|juuli_sajupäevi = 
|aug_sajupäevi = 
|sept_sajupäevi = 
|okt_sajupäevi = 
|nov_sajupäevi = 
|dets_sajupäevi = 
|aasta_sajupäevi = 

<!-- Kuus sadanud vihma kokku -->
|jaan_vihm = 
|veebr_vihm = 
|märts_vihm = 
|aprill_vihm = 
|mai_vihm = 
|juuni_vihm = 
|juuli_vihm = 
|aug_vihm = 
|sept_vihm = 
|okt_vihm = 
|nov_vihm = 
|dets_vihm = 
|aasta_vihm = 

<!-- Vihmasajuga päevi -->
|u_vihmapäevi = 
|jaan_vihmapäevi = 
|veebr_vihmapäevi = 
|märts_vihmapäevi = 
|aprill_vihmapäevi = 
|mai_vihmapäevi = 
|juuni_vihmapäevi = 
|juuli_vihmapäevi = 
|aug_vihmapäevi = 
|sept_vihmapäevi = 
|okt_vihmapäevi = 
|nov_vihmapäevi = 
|dets_vihmapäevi = 
|aasta_vihmapäevi = 

<!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)-->
|jaan_lumi = 
|veebr_lumi = 
|märts_lumi = 
|aprill_lumi = 
|mai_lumi = 
|juuni_lumi = 
|juuli_lumi = 
|aug_lumi = 
|sept_lumi = 
|okt_lumi = 
|nov_lumi = 
|dets_lumi = 
|aasta_lumi = 

<!-- lumesajuga päevi -->
|u_lumepäevi = 
|jaan_lumepäevi = 
|veebr_lumepäevi = 
|märts_lumepäevi = 
|aprill_lumepäevi = 
|mai_lumepäevi = 
|juuni_lumepäevi = 
|juuli_lumepäevi = 
|aug_lumepäevi = 
|sept_lumepäevi = 
|okt_lumepäevi = 
|nov_lumepäevi = 
|dets_lumepäevi = 
|aasta_lumepäevi = 

<!-- Päikesepaiste kestvus (h)-->
|jaan_päikesetunnid = 38.8
|veebr_päikesetunnid = 69.6
|märts_päikesetunnid = 148.2
|aprill_päikesetunnid = 210.1
|mai_päikesetunnid = 300.3
|juuni_päikesetunnid = 293.5
|juuli_päikesetunnid = 306.4
|aug_päikesetunnid = 258.6
|sept_päikesetunnid = 172.8
|okt_päikesetunnid = 95.5
|nov_päikesetunnid = 36.5
|dets_päikesetunnid = 24.3
|aasta_päikesetunnid = 1950.2<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

<!-- Keskmine õhuniiskus -->
|jaan_õhuniiskus = 88
|veebr_õhuniiskus = 87
|märts_õhuniiskus = 81
|aprill_õhuniiskus = 73
|mai_õhuniiskus = 68
|juuni_õhuniiskus = 73
|juuli_õhuniiskus = 75
|aug_õhuniiskus = 78
|sept_õhuniiskus = 82
|okt_õhuniiskus = 86
|nov_õhuniiskus = 89
|dets_õhuniiskus = 89
|aasta_õhuniiskus = 81<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -->

|allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}</ref><ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}</ref><ref name="sademed-no" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. august 2022}}</ref>
|kasutatud = 21. august 2022
}}

== Majandus ==
[[Pilt:Rannapromenaad-rannahotell.jpg|pisi|Pärnu on eelkõige tuntud [[kuurort]]linnana, mida esindab [[Pärnu rand]]]]
Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 31 ettevõtete ja tootmisüksuse (20 ja enama töötajaga) müügitulu oli 2021. aastal umbes 550 miljonit eurot ja neis oli 3500 töötajat. Tähtsamad tööstusharud on:
* elektroonikatööstus u 30% käibest (suurim ettevõtte, Scanfil 472 töötajat);
* puidutööstus u 28% käibest (Metsä Wood Eesti 164 töötajat, Harmet tootmisüksus);
* tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus u 14% käibest (Wendre  491 töötajat);
* metallitoodete tootmine u 14% käibest (Ruukki Products 150 töötajat);

2011. aastast käib Pärnus aina enam [[Skandinaavia]] pensionäre tervist taastamas ja puhkamas.<ref name="ci2zY" />

Oluline majandusharu on [[turism]]. Hästi arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008. aasta seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitu kodumajutust pakkuvat ettevõtet ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi.<ref name="fmQWP" /> 2021. aastal oli linnas üheksa spaad.<ref>{{Netiviide|url=https://visitparnu.com/majutus/?filter=1#flt|pealkiri=Majutus Pärnus|väljaanne=Visit Pärnu|vaadatud=25.10.2021}}</ref>

=== Taristu ===
Pärnus on arenenud transporditaristu, linnas ja lähiümbruses asuvad [[Pärnu lennujaam]], [[Pärnu raudteejaam]], [[Pärnu kaubajaam]], 2011. aastani regionaalne [[Pärnu ATP]].

Aastani 2018 sõitsid Pärnusse reisirongid. Reisirongiliiklus Tallinna ja Pärnu ning Pärnu, Riia ja Euroopa vahel taastub aastal 2026, kui valmib [[Rail Baltic]].

{{vaata ka|Pärnu sillad|Pärnu tänavate loend}}

== Kultuur ==
[[Pilt:2009 06 27 TuleTulemine Pärnu 02.jpg|pisi|[[TuleTulemine]] Pärnus 27. juunil 2009]]
Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane [[Johann Voldemar Jannsen]], kes asutas seal esimese Eesti ajalehe [[Pärnu Postimees|Perno Postimees]], ning noorpõlves tema tütar [[Lydia Koidula]].

Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater [[Endla (teater)|Endla]] ja 2002. aastal ehitatud [[Pärnu kontserdimaja]].

Pärnus on kasvanud kirjanik ja poliitik [[August Jakobson]], kelle tuntuima teose "[[Vaeste-Patuste alev]]i" ainestik on samuti Pärnu-keskne.
{{Vaata ka|Pärnu mälestusmärkide loend}}

== Arhitektuur ==
Vanimad [[ehitismälestis]]ed on linnakindlustused: [[bastion]]ide ja [[vallikraav]]i osad, linnamüüri [[Punane torn]] (''Rode vangen thorn''<ref name="uubjj" />) [[15. sajand]]ist ning [[Tallinna värav]] [[17. sajand]]ist.

[[20. sajand]]i esimesest poolest pärinevad [[juugendstiil]]is [[Ammende villa]] (1905) ja mitu kauase linnaarhitekti [[Olev Siinmaa]] projekteeritud [[funktsionalism|funktsionalistlikku]] hoonet, näiteks [[Pärnu rannahotell]] (1937, kaasautor [[Anton Soans]]) ja [[Pärnu rannakohvik]] (1940).

20. sajandi teisel poolel on ehitatud Endla teatri uus hoone ja mitu [[sanatoorium]]ihoonet.

[[Kuurort|Kuurordipiirkond]] hõlmab lauge merepõhjaga pika [[supelrand|supelranna]] ja mereäärse pargivööndi, seal paiknevad ka sanatooriumid, mudaravila, [[puhkekodu]]d jms.

== Haridus ==
Aastatel 1699–1710 asus Pärnus [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]).

Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: [[Pärnu Ülejõe Põhikool]], [[Pärnu Raeküla Kool]], [[Pärnu Koidula Gümnaasium]], [[Pärnu Ühisgümnaasium]], [[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], [[Pärnu Vanalinna Põhikool]], [[Pärnu Rääma Põhikool]], [[Pärnu Tammsaare Kool]], [[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]], [[Pärnu Päikese Kool]] ja [[Pärnu Vabakool]].

Linnas tegutsevad [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]] ja [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]].

== Militaaria ==
[[File:Pärnu kesklinn - Aerial photo of Pärnu in Estonia (2).jpg|pisi|Vaade Pärnu kesklinnale]]
[[File:Pärnu kindluslinna makett.jpg|thumb|Pärnu kindluslinna makett]]
Linna esimene militaarehitis oli [[Liivi ordu]] [[Pärnu ordulinnus]], mis pole säilinud. Keskaegsest Pärnu linnamüürist on säilinud 15. sajandil rajatud vangitorn ([[Punane torn]]) [[Pärnu linnamüür]]i kagunurgas.

[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

[[17. sajand]]i keskel kavandasid [[Rootsi aeg|Rootsi võimud]] linna kindlustuste moderniseerimist [[bastionaalsüsteem]]is, millega linn laienes lõunas kolm korda suuremaks. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeval [[Põhja tänav (Pärnu)|Põhja]], [[Hommiku tänav (Pärnu)|Hommiku]], [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna]] ja [[Õhtu tänav (Pärnu)|Õhtu tänav]]. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline [[Uus Turg (Pärnu)|Uus Turg]] (tänapäeval [[Lastepark (Pärnu)|Lastepark]]), uuteks ida-läänesuunalisteks peatänavateks [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli]] ja [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]]. Kuninga tänav ühendas nn [[Kuningaväravad]] uues bastionaalsüsteemis, millest lähtusid [[Riia maantee (Pärnu)|magistraalid Riiga ja Tallinna]]. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – [[Vee tänav (Pärnu)|Vee]], [[Nikolai tänav|Nikolai]], [[Pühavaimu tänav (Pärnu)|Pühavaimu]] ja [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] – [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna tänavani]].

1670. aastal hakkasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndit rajama: piki Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavat. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid: [[Venuse bastion|Venus]], [[Saturni bastion|Saturnus]], [[Marsi bastion|Mars]], [[Kuubastion|Luna]], [[Jupiteri bastion|Jupiter]], [[Merkuuri bastion|Mercurius]] ja [[Päikese bastion|Sol]]. Linnaväravaid oli kolm: [[Riia värav (Pärnu)|Riia värav]], [[Tallinna värav]]<ref name="TxYeR" /> ja [[Vee värav]]. Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav [[Pärnu Vallikäär|vallikraav]], mida tänapäeval kasutatakse meelelahutuskohana.<ref name="dbFN5" /> Tallinna värava ees oli [[Õhtutähe raveliin]] (Abendstern), Riia värava ees [[Hommikutähe raveliin]] (Morgenstern).

Pärast seda, kui Venemaa keisririigi väed Pärnu [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutasid, lisati kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-[[raveliin]] ning rajati massiivsed püssirohukeldrid ja kivikonstruktsioonis vahimajad.

Venemaa keisririigi ajal, pärast [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis]] ja streiki [[Waldhofi tselluloosivabrik]]us, määrati Pärnusse alalisele dislotseerumisele ja [[Pärnu garnison]]i koosseisu [[Krasnojarski polk|Krasnojarski polgu rood]], mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud [[Lembitu kasarmud|Lembitu kasarmutes]].

Pärast [[Vabadussõda]], alates 1921. aastast asus Pärnu Lembitu kasarmutes [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[6. Üksik Jalaväepataljon]].

1992. aastal moodustati Pärnu üksik-jalaväekompanii, mis asus endistesse [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] 6. pataljoni kasarmutesse.

== Aukodanikud ==
{{Vaata|Pärnu aukodanik}}
* 1886 [[Konstantin Possiet]]
* 1901 [[Friedrich Fromhold Martens]]
* 1934 [[Konstantin Päts]]
* 2007 [[Neeme Järvi]]
* 2008 [[Valter Ojakäär]]
* 2009 [[Jüri Jaanson]]<ref name="XtAOi" />
* 2017 [[Arbo Valdma]]

== Vaata ka ==
{{veergude loend|laius=20em|
* [[Port Arturi kaubanduskeskus]]
* [[Pärnu FC Metropool]]
* [[Pärnu Internaatkooli hoone]]
* [[Pärnu linna kohanimede loend]]
* [[Pärnu linnavolinike loend]]
* [[Pärnu Keskus|Pärnu keskus]]
* [[Pärnu Muuseum|Pärnu muuseum]]
* [[Pärnu Muusikakool]]
* [[Pärnu Suurmärter Katariina kirik]]
* [[Pärnu tänavate loend]]
* [[Pärnu telemast]]
* [[Pärnu vallikraav]]<ref name="YS9PI" /><ref name="qpwAe" />
* [[Vana-Pärnu kalmistu]]
* [[Ülejõe (Pärnu)|Ülejõe]]
* [[Pühavaimu 19]]
* [[Bööckenhofi suvemõis]]
* [[Herbert Hahni Selts|Herbert Hahni selts]] ja [[Pärnu Waldorfkool|Pärnu waldorfkool]]
* [[Pärnu Metsakalmistu]]
* [[Pärnu vangla]]
* [[Pärnu Linnagalerii|Pärnu linnagalerii]]
* [[Huvialakool Shart]]
* [[Pärnu Kahe Silla Klubi|Pärnu Kahe Silla klubi]]
* [[Pärnu teenetemärk]]
* [[Kaubamajakas]]
* [[Pärnu sünagoog]]
* [[Pärnu kuursaal]]
* [[Pärnu linnaarhitekt]]
* [[Pärnu kesklinna koolide võimla]]
* [[Pärnu lootsitorn]]
* [[Tõstamaa saar]]}}
* [[Pärnu muul]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="ents">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu3 Pärnu] entsyklopeedia.ee.</ref>
<ref name="oleg139">Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. Lk 139</ref>
<ref name="oleg129">Eesti arhitektuur. 2. Üldtoimetaja [[Villem Raam]]. Lk 129</ref>
<ref name="idvand126">Pärnu lühiajalugu. Koostanud [[Kalju Idvand]] jt. Lk 126</ref>
<ref name="postimees">[http://parnu.postimees.ee/2133519/arhitektid-nimetasid-kuldset-kodu-unikaalseks-ehitiseks Arhitektid nimetasid Kuldset Kodu unikaalseks ehitiseks]. parnu.postimees.ee</ref>
<ref name="arvudes">[https://web.archive.org/web/20161220210216/http://www.parnu.ee/failid/trykised/Parnu_arvudes_2006.pdf Pärnu arvudes]. parnu.ee</ref>
<ref name="helem8">"Pärnumaa ja pärnumaalased". Koostanud Ernst Helemäe. Perioodika: Tallinn, 1989. Lk 8–9</ref>
<ref name="eRT_rannaniidu_eeskiri">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13131942 Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri] @eRT</ref>
<ref name="EvX9z">Sirje Niitra, [http://www.tarbija24.ee/1367348/raekula-ehk-patsikula-ehk-rotikula Raeküla ehk Pätsiküla ehk Rotiküla], www.tarbija24.ee, 1. september 2013</ref>
<ref name="2ZC9x">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref>
<ref name="h3Xl9">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref>
<ref name="Hm8wy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref>
<ref name="g69yK">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="3Lnz8">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref>
<ref name="fQa5T">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13135795 Niidu maastikukaitseala kaitse-eeskiri] @eRT</ref>
<ref name="ci2zY">http://www.parnupostimees.ee./index.php?id=379161&print=1 Pärnu on 20 aasta pärast Skandinaavia vanadekodu]</ref>
<ref name="fmQWP">{{Netiviide |url=http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava_2008_2017.pdf |pealkiri=Pärnu linna turismiarengukava 2008–2017 |vaadatud=2013-03-09 |arhiivimisaeg=2015-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150224205338/http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/arengukava/Turismi_arengukava_2008_2017.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="uubjj">[http://paber.ekspress.ee/print/5EE42C9FBB39A17AC22572D80025B2BB Klaasi kodu Punases Tornis, 10. mai 2007. a. @paber.ekspress.ee]</ref>
<ref name="sHeOK">[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1</ref>
<ref name="TxYeR">[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=64402 Tallinna väravad], Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis [[DIGAR]]</ref>
<ref name="dbFN5">[https://web.archive.org/web/20090808134018/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/parnu-vallikaar-tehakse-60-miljoni-eest-ilusamaks.d?id=24992041 Pärnu Vallikäär tehakse 60 miljoni eest ilusamaks], Delfi, 7. august 2009</ref>
<ref name="XtAOi">https://web.archive.org/web/20131109133132/http://www.parnu.ee/index.php?id=1720 Pärnu linna koduleht</ref>
<ref name="YS9PI">[https://www.google.ee/maps/place/Pänu+vallikraav Pärnu vallikraav]</ref>
<ref name="qpwAe">{{Netiviide |url=http://www.visitestonia.com/en/kiosk/parnu-moat |pealkiri=Pärnu vallikraav inglise keeles |vaadatud=2015-01-22 |arhiivimisaeg=2015-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150122153455/http://www.visitestonia.com/en/kiosk/parnu-moat |url-olek=ei tööta }}</ref>
}}

== Kirjandus ==
* [[Jüri Kivimäe]], [[Aivar Kriiska]], [[Inna Põltsam]], [[Aldur Vunk]]. "Merelinn Pärnu", 1998 ISBN 9985604318
* [[Rein Veidemann]]. Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем." (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006
* [[Leele Välja]], Jalutaja teejuht, Pärnu. ISBN 9771736486055

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.visitparnu.ee Pärnu Turismiinfo]
* [http://et.parnu.wikia.com/wiki/Esileht Pärnu kodanikuühiskonna portaal "Pärnu viki"]
* [http://www.mtyaeg.ee/meedia.php#tabs-1 MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG: Meediakajastus, Pärnu] mtyaeg.ee

{{Eesti linnad}}
{{Pärnu linn}}

[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]
[[Kategooria:Pärnu| ]]