Puu rõngastamine
0 – säsi
1 – aastarõnga piir
2 – vaigukanalid
3 – primaarsed säsikiired
4 – sekundaarsed säsikiired
5 – mähk ehk kambium
6 – niine säsikiired
7 – fellogeen
8 – niin
9 – korp
Puu rõngastamine on tegevus, kus tüves lõigatakse läbi kambium, niin, fellogeen ja korp terves puu ümbermõõdus. Eesmärk on katkestada fotosünteesitud toitainete liikumist võrast juurtesse.[1] Selleks tuleb puutüvele kuni 0,5 m kõrgusele maapinnast lõigata kaks 5—30 cm vahemaaga paiknevat ringi ning koor nende vahelt täielikult maha koorida.[2] Juure- ja kännuvõsude vähendamiseks rõngastatakse haaba, leppa, saart vähemalt 2 aastat enne raiumist.[3] Puude rõngastamist tuleb teha hilissuvel-varasügisel, kui puudel on veel lehed rohelised.
Puu võib ise ennast rõngastada, kasvatades pinna piirile või selle alla juure, mis väändub ümber puu ja lõpuks “kägistab” puu ära 5—10 aasta jooksul. Seda esineb rohkem potitaimedel, halvasti istutatud taimedel, sügavas multšis ja tihedalt kokku surutud mullas.[4]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Puu rõngastamine on puisniitude taastamisel kasulik – puude kohese mahasaagimise tulemusel ei teki järgmistel aastatel kord juba puhastatud puisniidule suurel hulgal tüütut niitmist takistavat võsa. Rõngastatud puud kuivavad jala peal ja neid hiljem maha saagides saame juba peaaegu kuiva küttepuu. Jala peal surnud ja kuivanud puu kändu on vajaduse korral hiljem kergem juurida. Seda saab teha paar aasat enne lageraiet, et vältida juure- ja kännuvõsu kasvu.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Rõngastamine". taxatio.ee. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Talvi, Tiina. "Eesti puisniidud ja puiskarjamaad" (PDF). Lk 17. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Lepik, Säde (28. jaanuar 2016). "Võsast võib saada mõnus jalutuskoha". maaelu.postimees.ee. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ "Gridling roots". extension.umd.edu. 26. veebruar 2024. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Talvi, Tiina. "Eesti puisniidud ja puiskarjamaad" (PDF). Lk 17–18. Vaadatud 27. märts 2024.