Säsikiired

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Joonis 1. Säsikiirte ristlõike molekulaarne pilt.

Säsikiired on puidus pehme tekstuuriga radiaalselt kulgevad kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest säsi poole. [1]

Säsikiirte ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]

Säsikiirte ülesanne on toitainete säilitamine ja juhtimine. Säsikiire peamine ülesanne on vee, mineraalide ja teiste orgaaniliste ainete radiaalsuunalise liikumise võimaldamine puidus. Säsikiired transpordivad toitaineid tüve keskelt perifeeria poole. Säsikiirte ülesanne on toita ka kambiumi. Suvel ladestuvad säsikiirtesse toitained, millest saadavat energiat kasutab puu järgmisel kevadel kasvu alustamiseks, aga ka kahjustuste ja vigastustega toimetulekuks. [2]

Säsikiirte asukoht puidus[muuda | muuda lähteteksti]

Joonis 2 Vaigupesa ja säsikiired viie-aastases männis

Säsikiired on peamiselt arenenud tüves kahekiulistel taimedel ja selgesti nähtavad ristlõikel. Nad paiknevad nii puutüves, juurtes kui ka okstes.

Säsikiirte ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Säsikiired koosnevad ühe- või mitmekihilistest parenhüümirakkudest. Tehnilisest küljest vaadates on säsikiired üks puu nõrgimaid kohti, sest nad sisaldavad palju toitaineid, mistõttu tekivad soodsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Säsikiired on sageli nähtavad palja silmaga. [3]

Säsikiirte maht[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevate liikide puidus on säsikiirte maht erinev. Lehtpuude puidus on säsikiirte maht suurem kui okaspuude puidus. Juurepuit sisaldab säsikiiri rohkem kui tüve- ja oksapuit. Meie tavalisematel pargipuudel kõigub säsikiirte maht 4 (männil) ja 28 (tammel) mahuprotsendi vahel. [2]

Säsikiirte maht on okaspuude puidus 5-6%, kuid lehtpuudel on see maht umbes 15%. See on seotud sellega, et talveperioodil langetavad puud lehed ja kevadel on puudel lehtede moodustamiseks vaja rohkem toitaineid. [4]

Säsikiirte rühmad[muuda | muuda lähteteksti]

Säsikiired jagunevad kahte rühma. Esimesse rühma kuuluvad primaarsed ehk välised säsikiired. Primaarsed säsikiired on parenhüümi kitsad radiaalsed kihid, mis jagavad varre ja juure ksüleemi radiaalseteks sektoriteks, mis pärinevad primaarse ksüleemi tsoonist. Välised säsikiired moodustavad põhikoe kitsaste pikiribadena, mis ulatuvad säsist kooreni. Puidus on säsikiired kitsad, aga koores on nad laiemad. Sekundaarsed ehk sisemised säsikiired tekivad varre sekundaarse kasvu ajal laiuti puidukiulise kimbu sees. Sisemised säsikiired moodustuvad kambiumist ja ei ulatu säsini (ei jõua sisemuseni). Sekundaarsed säsikiired on lühemad kui primaarsed säsikiired. [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ravnish Ranjan. "What is the function of medullary rays" qoura.com [1] Vaadatud 17.03.2020
  2. 2,0 2,1 Aino Mölder. "Vanade pargipuude hooldamine". rakvere.kovtp.ee [2] Vaadatud: 17.03.2020
  3. ргау-мсха зооинженерныи факультет "Основная паренхима. Сердцевинные лучи. Межклетники и межклетные ходы" [3] Vaadatud: 17.03.2020
  4. ХИМИЯ И ХИМИЧЕСКАЯ ТЕХНОЛОГИЯ "Справочник химика 21" chem21.info [4] Vaadatud: 17.03.2020
  5. Академик "ПЕРВИЧНЫЕ СЕРДЦЕВИННЫЕ ЛУЧИ" [5] Vaadatud: 17.03.2020