Puntsimine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Erineva kujuga mustritemplid, mida kasutatakse nahkehistöös
Jumalaema kullatud aupaiste on kaetud puntsitud täpikestest ja rõngakestest ornamendiga

Puntsimine on metallesemele või muule materjalile mustri tagumine puntsi, kõvast metallist templi abil[1].

Mustri tegemiseks kasutatakse erineva kujuga puntse, mis asetatakse soovitud kohta ja muljutakse kujutis materjalipinna sisse tugeva vasaralöögiga puntsi pihta. Eesti rahvapäraste ehete kaunistamiseks on kasutatud kolmnurkseid (hundihammasornamendis), täpikese, rõnga, risti, kaare jm kujuga puntse.

Puntsimine muudel materjalidel kui metallil[muuda | muuda lähteteksti]

Puntsidega mustri tekitamine on levinuim metallehistöös, kuid seda kasutatakse ka nahkehistöös tekstuuri või ornamentide tekitamiseks nahale.

13.–15. sajandi maalikunstis kasutati puntse tahvelmaalis kuldtausta, aupaistete jm kullatisega kaetud detailide ornamenteerimiseks, nii et teraline pind peegeldas sädeldes talle langevat valgust. Selline ornamenteeritud kuldtaust gessokrundil oli iseloomulik trecento meistritele Itaalias, hiljem ka rahvusvahelises gootikas väljaspool Itaaliat Saksamaa aladel ja ja Kesk-Euroopas[2]. Kuldtausta töötlemine toimus enne maalimist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/puntsima/1
  2. [https://www.uibk.ac.at/kunstgeschichte/skriptum---technologischer-aufbau-von-gemaelden.pdf C. Bachlechner. Technologischer Aufbau von Gemälden. - Skriptum (refereering teosest Nicolaus, Knut, DuMont's Handbuch der Gemäldekunde. Gemälde erkennen und bestimmen, Köln 2003)]