Puitplaat
Puitplaat on tööstuslikult toodetud materjal, mis koosneb looduslikust puidust ja sideainest. Puitplaat võimaldab tõhusamat puitressursside kasutamist ja vähendab loodusliku puidu tarvitamist. Puitplaati toodetakse puidu ja sideaine liitmisega.[1][2]
Tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vineer – mitmest risti paigutatud puidulehest koosnev plaatmaterjal, mida iseloomustab hea mõõtmete stabiilsus ja mehaaniline tugevus.[3]
- OSB (orienteeritud laastplaat) – suurtel laastudel põhinev plaatmaterjal, mis on liimitud sünteetiliste sideainetega ja sobib hästi konstruktsioonielementideks.[4]
- MDF (keskmise tihedusega puitkiudplaat) – peenpuidukiududest valmistatud homogeenne ja sile materjal, mida kasutatakse laialdaselt sisekujunduses ja mööblis.[5]
- Liimpuit – liimitud lamellidest koosnev toode, mida kasutatakse kandekonstruktsioonides (nt talad ja sambad) tänu selle kandevõimele ja mõõtmete püsivusele.[6]
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatakse laialdaselt ehituses (talad, seinapaneelid, põrandad), mööblitootmises (kapid, lauad) ja sisekujunduses (seinakattematerjalid, paneelid) tänu selle tugevusele, mõõtmete stabiilsusele ja mitmekesistele vormimisvõimalustele.[1][4]
Eelised ja puudused [4]
[muuda | muuda lähteteksti]Eelised: Keskkonnasõbralikkus – vähendab loodusliku puidu tarbimist. Struktuurne tugevus – suurem kandevõime ja ühtlane kvaliteet. Vormistabiilsus – vähem kahanemist ja paisumist võrreldes massiivpuiduga.
Puudused: Keemilised sideained – mõned liimid võivad sisaldada formaldehüüdi. Niiskustundllik – vajab niiskuskaitset ja spetsiaalset töötlemist niisketes tingimustes[7][8]
Keskkonnamõju[5]
[muuda | muuda lähteteksti]Puitplaadi tootmisel kasutatakse sageli suhteliselt kiiresti taastuvat metsamaterjali ja taaskasutatud materjale (nt saekaatrides tekkivad puitjäätmed), aidates vähendada metsaraie keskkonnamõjusid. Samas võivad tootmisprotsessis kasutatavad kemikaalid (nt formaldehüüdid) tekitada siseõhu saastet, mistõttu arendatakse madala emissiooniga ja formaldehüüdivabu sideaineid.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Honka, J. J. (2015). Mööblitööstuses kasutatavate plaatmaterjalide pealistamine Bakalaureusetöö. Tallinna Tehnikaülikool. 2015.
- ↑ Ramage, M. H., et al. (2017). "The wood from the trees: The use of timber in construction." Renewable and Sustainable Energy Reviews, 68, 333–359.
- ↑ Forest Products Laboratory. Wood Handbook – Wood as an Engineering Material. USDA, 2010. https://www.fpl.fs.usda.gov/documnts/fplgtr/fpl_gtr190.pdf
- 1 2 3 European Panel Federation. Annual Report 2020. https://europanels.org
- 1 2 Eesti Puitpaneelide Liit. MDF ja selle kasutusvaldkonnad. https://puitpaneel.ee/
- ↑ Thoemen, H., Irle, M., Sernek, M. (2010). Wood-Based Panels: An Introduction for Specialists. Brunel University Press.
- 1 2 European Commission JRC. (2016). Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Production of Wood-Based Panels (WBP BREF). https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/WBPbref2016_0.pdf
- ↑ Matter journal, Cell Press. (2022). Green adhesives for sustainable wood composites. https://www.cell.com/matter/fulltext/S2590-2385(22)00165-5