Puitkiudplaat

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Puitkiudplaat (inglise Fiberboard), ka tuntud kui soome papp[1] on puidukiududest valmistatud plaatmaterjal (puitplaat). Kasutatakse laialdaselt ehituses ja mööbli valmistamises. Puitkiudplaate hakati valmistama juba 19. sajandil paberitööstuse jääkidest. Tootmisprotsessidest eristatakse märgtehnoloogiat ja kuivtehnoloogiat.

Märgtehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Puitkiudplaadi toormeks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks. Seejärel soojendatakse laaste defibrööri survesilindris auru käes ning pärast laastude pehmenemist eraldatakse neis puidukiud. Kui kiumass on vedeldatud ja kontsentreeritud vormitakse massist filterriidele kiudmatt. Seejärel nõrgub vesi kiudmatist välja ning matist vormitakse ühtlane poogen. Pärast seda viiakse toorplaadid kuumpressi. Pärast pressimist viiakse plaadid kuivatusse ning mõõtusaagimisse.

Kuivtehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kuivtehnoloogia puhul jahvatatakse laastud kahe ketta vahel surve all aurutamisega samaaegselt. Kolm eri sorti plaadid:

  1. Pehmed plaadid (tihedus <350 kg/m3, paksus 8-50 mm) Kasutatakse tuuletõkkeplaadina ja heliisolaatorina.[2]
  2. Poolkõvad plaadid (tihedus 350–800 kg/m3, paksus 6–12 mm)
  3. Kõvad plaadid (tihedus >800 kg/m3, paksus 2–4 mm) Kasutatakse põrandate ning uste ehitamiseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]