Pudikass

Pudikass
	; Pudikass
Kaitsestaatus
	; Ohulähedane (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Kiskjalised Carnivora;
Alamselts	Feliformia;
Sugukond	Kaslased Felidae;
Perekond	Kass Felis;
Liik	Pudikass;
Binaarne nimetus
	Felis nigripes; Burchell, 1824
	; Pudikassi levila

Pudikass ehk kääbuskass^[1] (Felis nigripes) on kaslaste sugukonda kassi perekonda kuuluv liik.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Pudikass jagatakse järgmisteks alamliikideks:

Felis nigripes nigripes Burchell, 1824
Felis nigripes thomasi Shortridge, 1931

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Pudikass on üsna väike kaslane, teda loetakse kõige väiksemaks kassiks maailmas. Tema karvkate on valdavalt liivakarva, musta värvi täppidega keha peal ning triipudega jalgadel ja sabal. Üksnes tallamõhnad on üleni musta värvi.^[1] Kehapikkus on tavaliselt 35–40 cm ja sabapikkus 15–20 cm. Turjakõrgus on 25 cm ja kehakaal 1,5–2,5 kilogrammi.^[1]

Suhtlemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pudikassid elavad üksikult ja on valdavalt öise eluviisiga. Päevasel ajal varjuvad nad urgudesse. Suhtlemine arvatakse toimuvat neil valdavalt piirkonna märgistamise teel (uriini-märgised). Emakassid suhtlevad poegadega ka häälitsuste teel.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Nad püüavad toiduks peamiselt väikseid loomi ja linde ja vahel ka väikseid kahepaikseid, roomajaid ja selgrootuid.

Paaritumine[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et tõenäoliselt on nende seksuaalse käitumise vormiks polügüünia. Ema- ja isakassid käivad läbi üksnes paaritumise ajal ja suhtlus võib kesta 5–10 tundi.