Projektistumine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Projektistumine (Projectification) on ettevõtete ja organisatsioonide igapäevatöö projektipõhiseks muutumine. Teise definitsiooni järgi on projektistumine kui järjest suurenev sõltuvus ajutistest üksustest, tavaliselt projektidest, eesmärgiga suurendada tulemuslikkust ja strateegilist panust.[1]

Christophe Midler toob oma 1995. aastal avaldatud artiklis välja terve rea muutusi ettevõtte struktuuris, mis käivitasid projektistumise protsessi. Muutused viidi sisse Renault' autotehases ning peamiselt muudeti uue toote arenduse struktuuri. 30-aastase perioodi jooksul liiguti funktsionaalselt mudelilt projektimaatriksi mudelile. Tootearenduse osakonna struktuur ja tööjaotus 1960-ndatel oli klassikaline funktsionaalsusel põhinev organisatsioon. Tänu konkurentsisurvele ja eriti tugevale survele tootmis- ja turustamisajale, liiguti Renault' tehases koordineeritud projektiüksustele 1970-ndatel ja eraldiseisvatele projektiüksustele 1980.–1990. aastatel.[2]

Projektistumine on tõusnud esile tänu projektipõhisele juhtimisele. Viimastel aastakümnetel on hakatud projekte kasutama igas majandusharus ning see on muutunud igapäevaseks nähtuseks töökeskkonnas. Projektistumist kinnitab ka projektipõhiste ettevõtete loomine. Need on ettevõtted, kus tegevus on projektipõhine ning ettevõtte struktuuri osad on vaid administratiivse funktsiooniga. Projektide kasutamise peamised põhjused on eesmärgile orienteeritud ja ajalise piiranguga struktuur, mida on lihtne kontrollida ja juhtida. Projektistumist peetakse post-bürokraatlikuks organisatsioonivormiks.[3]

Projektistumise eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Projektistumise eelistena peetakse silmas projektistumisega kaasnevaid nähtusi, mis mõjuvad ettevõtluskeskkonnale või kogu ühiskonnale positiivselt.

Peamiste projektipõhise juhtimise eelistena on välja toodud:

  • Väiksem bürokraatia.
  • Paindlikum organisatsioon.
  • Projektipõhised üksused.
  • Arenenud kommunikatsioon.
  • Operatiivne reageerimine turusuundadele.[4]

Projektistumise tasandid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ühiskondlik projektistumine – peamised muutused toimuvad valitsemisstruktuurides. Nende eesmärk on kasvatada projektiprotsesside tähtsust ühiskonnas. Peamiseks teemaks on kestev areng. Eesmärkideks on seatud projektistumise suurendamine isiklikul kui ka organisatsiooni tasandil. Trendiks on üldine projektijuhtimise areng.[5]
  • Organisatsiooniline projektistumine – sellel tasemel toimuvad muutused organisatsiooni juhtimisstruktuurides. Eesmärk on suurendada projektiprotsesside osakaalu. Kasutatakse oskusteavet ja organisatsioonilist õppimist. Kehtib ka alalisus, sest projektipõhised organisatsioonid peavad eksisteerima nii alalistest kui ajutistest protsessidest. Kehtib meeskonnatöö ja ajutiste struktuuride ülekaal.[5]
  • Isiklik projektistumine – "Isiklik tasand näitab muutusi isiku töökorralduses. Järjest rohkem on inimesi, kes on tööalaselt seotud projektidega või tegeleb tööväliselt ühe või mitme projektiga. Projektipõhised töösuhted on paindlikud kuid samas lühiajalised. See tekitab inimestes vastuolu, kuna inimesed eelistavad pigem pikaajalisi töösuhteid.[5]

Projektistumine avalikus sektoris[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks erasektorile leiab projektistumine aset ka avalikus sektoris. Projektipõhiselt arendatakse ja rakendatakse uusi avalikke eeskirju. Igasuguseid tegevusi avalikus sektoris organiseeritakse ümber projektipõhiseks ning erinevaid protsesse esitletakse projektidena.[1]

Projektistumise arengusuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Rohkem kui kümme aastat tagasi väitsid Jeffrey Pinto ja Om Prakash Kharbanda, et projektijuhtimisest saab tuleviku globaalse äri põhiline juhtimisstiil. Lisaks pakkusid nad, et projektijuhtimine võib ühel päeval asendada traditsioonilise funktsionaalse juhtimisstiili, kuna pakub konkurentsieelist 21. sajandi ärikeskkonnas. Viimasena tõid autorid välja, et sarnaselt projektijuhtimise tõusmisega ettevõtte juhtide huviorbiiti 1990-ndate keskel, toimub praegu sarnane trend programmide ja programmiportfooliotega. [6] Programm on projektide kogum ja projektide vaheline suhe selles kogumis[1]. Programmijuhtimise mõju hinnatakse samaväärseks projektijuhtimise mõjuga selle algusaegadel. Tegemist ei ole täiesti uudse suunaga. Programmidest on räägitud 90-ndate algusest kuid uudne on nende ühe laialdasem kasutamine organisatsioonides ja teaduslikes uurimistöödes.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Sebastian Godenhjelm, Rolf A. Lundin, Stefan Sjöblom. "Projectification in the public sector – the case of the European Union". (lk 324–348). International Journal of Managing Projects in Business, 2015. Kasutatud 2017.
  2. Monique Aubry, Sylvain Lenfle. "Projectification: Midler’s footprint in the project management field". (lk 680–694). International Journal of Managing Projects in Business, 2012. Kasutatud 2017.
  3. Johann Packendorff, Monica Lindgren. 2013. "Projectification and its consequences: Narrow and broad conceptualisations"
  4. 4,0 4,1 Harvey Maylor, Tim Brady, Terry Cooke-Davies, Damian Hodgsond. "From projectification to programmification". (lk 663–674). International Journal of Project Management, 2006. Kasutatud 2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 Arvi Kuura. 2011. Policies for projectification: support, avoid or let it be?-DiscussiononEstonian Economic Policy: Theory and practice of economic policy, Vol. 19(1), pp. 117–134

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]