Prillid

Allikas: Vikipeedia
Moodsad poolraamidega prillid

Prillid on klaasist või plastikust läätsedest ja prilliraamidest koosnev optiline seadeldis, mida hoitakse silmade ees, et korrigeerida nägemist, võimaldada näha lisainformatsiooni või kaitsta silmi.

Esimesed kantavad prillid leiutas Salvino D’Armate Itaalias aastal 1284.[1]

Kaitseprillid kaitsevad silmi lendava prahi, liigse valguse või muu kiirguse eest. Päikeseprillid võimaldavad heledas päikesevalguses paremini näha ja võivad kaitsta silmi ultraviolettkiirguse eest. Erifunktsiooniga prillid võivad olla veel mingi informatsiooni nägemiseks (näiteks stereoskoopia). Prille võidakse kanda ka lihtsalt esteetilistel või moest mõjutatud eesmärkidel. Prilliraamide materjalidena kasutatakse metalle, plaste, luud, puitu. Prille hoitakse prillitoosis ja puhastatakse vedelike ja lappidega. Prillide osad on prilliraamid, mis on hingede ja kruvidega ühendatud prillisangadega, mis on tagumisest otsast kõverad, et püsiksid kõrvade taga. Raamide küljes on läätsed ehk prilliklaasid. Raamid toetatakse ninale patjade abil, mis saavad loksu tõttu sääduda ninaseljaga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. M. Bellis. "The History of Eye Glasses or Spectacles". About.com:Inventors. Vaadatud Sept. 1, 2007.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]