Preetori ediktid

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Preetori ediktid olid rooma õiguse allikad, mis olid toodud Rooma vabariigi õigussüsteemist. Preetorid andsid edikte välja, kui nad astusid ametisse. Ediktides oli kirjutatud preetori tegevuskava teenistusajale, ning ka informatsioon olukorrade kohta, milliste juhul kohtu kaitse oli võimaldatud. Preetorite ediktid olid preetori õiguse (ius praetori) formireerimise põhjuseks.

Tekkimise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

XII tahvli seaduste seadused ei vastanud enam vajadustele, mis tekkisid vabariigi perioodi jooksul. Sellistel tingimustel tsiviilõigus (ius civile) kaotas norme. Aga eraisikul oli võimalus pöörduda preetori juurde abipalvega juhul, kui seaduse eksimusi pärast polnud võimalik rahuldamist saada tsiviilhagi kasutades. Preetorid tagasid ühiskonna rahu ja korra kaitset. Selle eesmärgi teostamiseks oli preetoritel peaaegu piiramatu haldus võim (imperium) koos tema kõiki täienditega (multae dictio; pignoris capio). Teenistuse jooksul preetoritel konkreetsed probleemide lahendamise viisid töötasid välja, ning preetorid esitasid lahendusi kõikidele oma ediktides.

Eripära ja põhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Preetori õigus oli rohkem "elastne", kui seadusandlik. Edikti põhijoones oli see, et seda uuendatakse igal aastal (lex annua või aasta seadus). Mõned ediktid olid tehtud missuguste erijuhtumite jaoks (edicta repetina); teistel olid ühisreeglid ja preetori tegevuskava, mis oli kohustuslik preetori teenistusaja jooksul (edictum perpetuum). Sellistel "alalistel" ediktidel oli näidatud preetorite haldusõiguslik praktika.

Reeglite kogum[muuda | muuda lähteteksti]

Aegapidi tekkis preetorite normide kogus, sest iga uus preetor koostasid oma edikti eelmise preetorite kogemuse baseerudes (edictum tralaticum). Preetoritel ei olnud kohustuslik koostada uut ediktide tegevuse jooksul, aga preetoritel oli mugavam töötada oma ediktide järgi, et õiguskorra selgust hoida.

Hadrianuse alaline edikt[muuda | muuda lähteteksti]

Imperator Hadrianuse ajal koostas tuntud jurist Salvius Iulianus umbes 130. aastatel preetorite ediktide kogu "Edictum perpetuum". See kogu on tähtsamaks ja ulatuslikumaks Rooma õiguse kodifikatsiooni katseks pärast 12 tahvli seadusi. "Edictum perpetuumil" oli kohustuslik jõud tuleviku jaoks. Siin hakkab ühtlasi kaduma varem mainitud dualism kviriitliku ja preetorõiguse vahel, sest kogu seadusandliku võimu koondamine imperaatori kätesse ei jäta ruumi preetori õigusloovale tegevusele.

Edikt Iuliuse redaktsioonis pannakse Roomas ja provintsides välja. "Edictum perpetuumi" algset teksti meil pole. Aga Gaiuse, Ulpianuse ja Pauluse kommentaaride põhjal on teada saadud, et edikt koosnes kahest osast (põhiosa ja lisaosa). Ediktis oli konkreetne väheldase tiitlite ja pealkirjade kogemus (de iudiciis,de rebus creditis jne). Põhiosas oli väljaantud eri momendid ja punktid hagides (clausulae edictales), lisaosas aga tüüpilised hagide formularid.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lenel O. Essai de reconstitution de l'Édit perpétuel. Paris: L. Larose, 1901-1903. 2 vols.
  • "Rooma Eraõiguse Allikad", Elmar Ilus, toimetanud Aime Kons, 2000. a, ISBN 9958-57-271-8
  • Римское частное право: Учебник. Под ред. И. Б. Новицкого и И. С. Перетерского. — М. с. 21-22