Prandi vakus
Prandi vakus (ajalooliselt ka Kardina vakus) oli vakus kesk- ja varauusaegsel Järvamaal. Orduajal kuulus see Järva foogtkonna ning Rootsi võimuperioodil Paide lossilääni Mäo mõisa koosseisu.
Prandi vakust on esmamainitud ilmselt ajavahemikus 1288–1403 koostatud dokumendis, mis loetleb Järvamaa külasid või vakuseid ja nende sõjalisi kohustusi maaisanda ees. Järva vakused pidid andma nii väljapoole Liivimaad tehtavate sõjakäikude (equi expeditiales) kui ka Liivimaa kaitsmiseks (equi malwye) kergeratsaväelasi (plathen), sõjaratsusid ning voorihobuseid. Prandi (Cardenaye) pidi välja panema 3 kergeratsanikku, 15 sõjaratsut ning koos Ramma ja Valgma vakusega kokku 8 voorihobust.[1]
16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses kuulusid Prandi vakusesse järgmised külad:[2]
- Prandi (Kardenay)
- Veskiaru (Ennefer)
- Koigi (Koyke)
- Ubakalu (Ubbokall)
- Sõrandu (Sernisz)
- Sigapusma (Sigdapus)
- Valgma (Walckemes)
- Nurmsi (Nurmis)
- Koivase (Koeiphas; alates 1590.–1591. aasta vakuraamatust enam Prandi vakuse külade hulgas loetletud pole)
- Padula (Paddul)
- Seinapalu (Sainapall)
- Mündi (Myntenhoff; ainult 1613. vakuraamatus)
Viimane teadaolev Prandi vakuse vakuraamat koostati 1613. aastal. 1615. aasta Mäo mõisa vakuraamatus ei ole enam vakuseid mainitud, kuigi Prandi vakuse küladest olid selleks hetkeks välja läänistatud vaid Prandi ja Veskiaru.
Vakuraamatud
[muuda | muuda lähteteksti]Tablis on Prandi vakuse külade suurus adramaades ning veskite ja üksjalgade arv Rootsi võimu ajal koostatud vakuraamatute põhjal:[2]
Küla | 1564 | 1566 | 1567 | 1568 | 1569 | 1571 | 1590–1591 | 1591 | 1598 | 1613 | ||||||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | Adramaid | Veskeid | Üksjalgu | |
Prandi | 8 | 1 | – | 8 | 1 | – | 9 | 1 | – | 9 | – | – | 9 | – | – | 10 | 1 | – | 10 | 1 | – | 10 | – | – | 10 | 1 | – | 10 | 1 | – |
Veskiaru | 2 | – | – | 2½ | – | 2 | 2½ | – | 2 | 2½ | 1 | 3 | 2½ | 1 | 3 | 2½ | – | 2 | 2½ | – | – | 1 | 1 | – | 3½ | – | 2 | 2½ | – | |
Koigi | 7 | – | – | 7 | – | 2 | 7 | – | 2 | 7 | – | 2 | 7 | – | 2 | 7 | – | 3 | 7 | – | – | 7 | – | 3 | 7 | – | 2 | 7 | – | – |
Ubakalu | 15 | – | – | 15½ | – | – | 13½ | – | – | 14½ | – | – | 14½ | – | – | 14½ | – | – | 15 | 1 | – | 15 | 1 | – | 15 | 1 | – | 15 | 1 | – |
Sõrandu | 10½ | – | – | 10½ | – | 1 | 10½ | – | 1 | 10½ | – | 1 | 10½ | – | 1 | 10½ | – | 2 | 10½ | – | – | 10½ | – | 2 | 10½ | – | 1 | 10½ | – | – |
Sigapusma | 13½ | – | – | 13½ | – | 1 | 13½ | – | 5 | 13½ | – | 4 | 13½ | – | 4 | 13½ | – | 6 | 13½ | – | – | 13½ | – | 6 | 13½ | – | 4 | 13½ | – | – |
Valgma | 14 | – | – | 13½ | – | – | 13½ | – | – | 15 | – | – | 13 | – | – | 13 | – | – | 14 | – | – | 14 | – | – | 14 | – | – | 14 | – | – |
Nurmsi | 17 | – | – | 18 | – | – | 18 | – | 2 | 18 | – | 5 | 18 | – | 5 | 18 | – | 5 | 18 | – | – | 18 | – | 5 | 10 | 1 | 5 | 10 | – | – |
Koivase | 4½ | – | – | 4 | – | – | 4 | – | – | 4 | – | – | 4 | – | – | 4½ | – | – | Koivase ei kuulunud enam Prandi vakusesse | |||||||||||
Padula | 2½ | – | – | 2½ | – | – | 3 | – | 1 | 3 | – | – | 3 | – | – | 3 | – | 1 | 3 | – | – | 3 | – | 1 | 3 | – | – | 3 | – | – |
Seinapalu | 7 | – | – | 11½ | – | 1 | 10½ | – | – | 11½ | – | 2 | 11 | – | 2 | 11 | – | 2 | 11 | – | 2 | 11 | – | 2 | 11 | – | 2 | 11 | – | 2 |
Mündi | Mündi ei kuulunud Prandi vakusesse | 5 | – | – | ||||||||||||||||||||||||||
Summa | 101 | 1 | – | 106½ | 1 | 7 | 105 | 1 | 13 | 108½ | 1 | 17 | 106 | 1 | 17 | 107½ | 1 | 21 | 104½ | 2 | 2 | 103 | 2 | 19 | 97½ | 3 | 16 | 101½ | 2 | – |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Enn Tarvel “Orduaeg (1227-1581)” koguteosest “Järvamaa I. Loodus, aeg, inimene”. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 325
- ↑ 2,0 2,1 Paul von Ungern-Sternberg “Materialien zur Gütergeschichte Jerwens für die ältere schwedische Zeit bis zur Abfassungder ältesten uns erhaltenen Munster- und Rossdienstrollen Estlands”. Tallinn 1912, lk. 70-71