Porto Pisano
Porto Pisano (tuntud ka nimega Triturrita)[1] oli Liguuria mere rannikul Arno jõe suudme lähedal asunud Pisa vabariigi peamine meresadam. Oma kõrghetkel 13. sajandil oli Porto Pisano üks kogu Itaalia olulisemaid meresadamaid, mis võistles nii Genova kui Veneetsiaga ja ehk isegi ületas neid.[2]
Aastal 1284 toimunud Meloria lahingus blokeerisid Genova väed Porto Pisano ja Pisa osaks langes suur kaotus, mis tõi lõpuks kaasa ka Pisa tähtsuse languse. Pärastpoole kontrollis Porto Pisano sadamat Genova.[3] 1421. aasta 28. augustil müüdi sadam Firenzele; viimane otsustas aga kasutada oma peamise meresadamana hoopis Livornot, kuna Porto Pisano sadam kannatas järjest suurenevate uhteliste setete kogunemise käes ja sealne rannajoon oli sadama juurest eemaldunud. Peale 16. sajandit seda sadamat enam ei kasutatud.
Tänapäeval asub sel kohal Pisa eeslinn San Piero a Grado.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
12. sajandil oli Pisa küll üks Itaalia tähtsamaid kaubanduslinnu, kuid asus ise veidi rannikust eemal ja vajas hädasti meresadamat. Enne seda oli Porto Pisano vaid maabumiskoht ning aastal 1156 alustati suurema sadama ehitustöid. Vahemikus 1154–1163 ehitati sadama kaitsmiseks kolm torni; hiljem lisati laevade juhtimiseks ka merre torn. Alates aastast 1162 oli sissepääs sadamasse kaitstud kahe torni vahele riputatud ketiga. Aastal 1174 lisandus sadamasse ka suur laohoone.
Porto Pisanost liikusid laevad mööda rannikut kuni Arno jõe suudmeni ja seejärel ülesvoolu kuni Pisani. Seda väikest rannikuriba ohustasid pidevalt nii Genova kui piraadid ja seetõttu pidi seal patrullima Pisa laevastik. Lisaks mereteele viis Porto Pisanost Pisa linna ka maismaad mööda kulgenud tee, mille ääres asus nt kaks haiglat haigetele reisijatele.[4]
Aastatel 1285–1290 hävitas Genova vabariik Porto Pisano sadamarajatised, kuid mõne aasta jooksul ehitati need taas üles ja sadamat kasutati jälle.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Antico Portourbano di Pisa. Association StilePisano, vaadatud 21.05.2013.
- ↑ Vaccari, Olimpia; Frattarelli Fischer, Lucia; Mangio, Carlo; Panessa, Giangiacomo; Bettini, Maurizio. Storia Illustrata di Livorno. Storie Illustrate (itaalia). Pisa: Pacini Editore. Lk 28. ISBN 88-7781-713-5.
- ↑ Goldthwaite, Richard A. (2009). The Economy of Renaissance Florence. JHU Press. ISBN 9780801896880.
- ↑ Orvietani Busch, Silvia (2001). Medieval Mediterranean Ports: The Catalan and Tuscan Coasts, 1100-1235. Leiden: Koninklijke Bril N.V. Lk 178–182. ISBN 90-04-12069-6.